Keel - Saksa keel

Keel  >  Saksa keel

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch ) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni.

Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel, mis on praegu regionaalkeel.

Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa murdeil, mida kõneldi Saksamaa kesk- ja lõunaosas.

Kirjakeele tähtis arendaja oli Martin Luther.

Maa (piirkond)

Namiibia

Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul. Piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga. Riik saavutas iseseisvuse Lõuna-Aafrika võimu alt 21. märtsil 1990 pärast Namiibia Vabadussõda. Pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse.

Namiibial on 1572 km pikkune rannajoon, kuid kuna rannikult möödub külm Benguela hoovus on õhuniiskus väga madal ja tuul ei too merelt sisemaale eriti niiskust. Nõnda sajab selles Namibi kõrbe ja Kalahari kõrbe vahel asuvas riigis Sahara-taguse Aafrika maade seas kõige vähem vihma.

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänes Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunas Itaalia ja Sloveeniaga, idas Ungari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Austria pindala on 83 879 km². Maastik on väga mägine, kuna suure osa territooriumist võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% territooriumist asub merepinnast madalamal kui 500 meetrit. Austria kõrgeim punkt on Großglockneri mägi (3798 meetrit merepinnast ), madalaim punkt asub Neusiedler See läheduses ja on 115 meetrit merepinnast. Enamus rahvastikust räägib emakeelena saksa keele Baieri murret. Ametlikuks standardkeeleks on saksa keele Austria variant, mis on mõjutatud kohalikust murdest. Ametlikeks piirkondlikeks vähemuskeelteks on ungari (Burgenlandi liidumaal), horvaadi (Burgenlandi liidumaal) ja sloveeni (Kärnteni liidumaal). Mitteametlikud vähemuskeeled on serbia ja türgi.

Austria kujunemine on tihedalt seotud Habsburgide dünastiaga, kuna suurem osa maast kuulus sajandeid Saksa-Rooma keisririigi koosseisu. Alates reformatsioonist nägid mitmed keisrivõimuga rahulolematud Põhja-Saksa vürstid protestantismis võimalust oma sõltumatuse suurendamiseks. Pärast Kolmekümneaastast sõda hakkas Põhja-Saksamaal kasvama Prantsusmaa ja Rootsi mõju, mis üheskoos Preisi kuningriigi kujunemise ja tugevnemisega ning Napoleoni sissetungiga 19. sajandi alguses nõrgestasid pidevalt keisrivõimu kontrolli sealsete vürstiriikide üle. Seevastu lõuna pool, impeeriumi mittesaksa aladel, säilis nii keisri kui ka katoliku kiriku mõju. 17.–18. sajandil suutis Austria säilitada oma suurvõimu positsiooni Euroopas. 1804. aastal, vastureaktsioonina Napoleoni kroonimisele prantslaste keisriks, kuulutas toonane Saksa-Rooma keiser Franz II välja Austria keisririigi. Pärast Napoleoni lüüasaamist sai Preisi kuningriigist Austria peamine konkurent võitluses ülemvõimu pärast Saksa aladel. Austria lüüasaamine Königgrätzi lahingus 1866 andis Preisimaale ülejäänud Saksa riikide seas selge eelispositsiooni. 1867. aasta riigireformiga muudeti Austria keisririik Austria-Ungari kaksikmonarhiaks. Prantsusmaa lüüasaamisega 1870 Prantsuse-Preisi sõjas jäi Austria kõrvale Saksa keisririigi moodustamisest. Sellele vaatamata lähenes Austria järgnenud kümnenditel välispoliitiliselt Preisi poolt suunatud Saksa keisririigile. Troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmisele järgnenud juulikriisi ajal 1914. aastal survestas Saksamaa Austriat esitama ultimaatumit Serbiale, mis viis Esimese maailmasõja puhkemiseni.

Belgia

Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga.

Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.

Island

Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík.

Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle läheduses.

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.

Liechtenstein

Liechtenstein [l'ihtenštain] (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.

Liechtenstein kuulub Euroopa kääbusriikide hulka. Selle pindala on 160 km² ja rahvaarv 37 815 (2016). Pindalalt on maailmas väiksemad riigid ainult Vatikan, Monaco, San Marino, Tuvalu ja Nauru. Liechtenstein on väikseim riik, kus saksa keel on ametlik keel.

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.

Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Saksa keeles tähendab sõna 'letze' "väike" ja 'burg' "kindlustatud hoonet, kindlust". Luksemburgi kindlust on ajaloos esmakordselt mainitud 963 ala läänistamisega krahv Siegfriedile.

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.

Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel. Koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab ta Taani Kuningriigi, mille suhte nende piirkondadega määrab Rigsfællesskabet.

Taani pealinn on Kopenhaagen.

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.

Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.

Argentina

Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. See piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.

Keel

German language (English)  Lingua tedesca (Italiano)  Duits (Nederlands)  Allemand (Français)  Deutsche Sprache (Deutsch)  Língua alemã (Português)  Немецкий язык (Русский)  Idioma alemán (Español)  Język niemiecki (Polski)  Tyska (Svenska)  Limba germană (Română)  ドイツ語 (日本語)  Немски език (Български)  독일어 (한국어)  Saksan kieli (Suomi)  Bahasa Jerman (Bahasa Indonesia)  Vokiečių kalba (Lietuvių)  Tysk (Dansk)  Němčina (Česky)  Немачки језик (Српски / Srpski)  Saksa keel (Eesti)  Nemčina (Slovenčina)  Német nyelv (Magyar)  Njemački jezik (Hrvatski)  Nemščina (Slovenščina)  Vācu valoda (Latviešu)  Γερμανική γλώσσα (Ελληνικά) 
 mapnall@gmail.com