Valuuta - World

Valuuta ehk vääring (lad currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).

Rahasüsteem on raha emiteerimise ja ringluse korraldus, mis on tekkinud ajaloo jooksul ning mida reguleeritakse ühiskondliku kokkuleppe või riigi seadustega. Rahasüsteem koosneb järgmistest põhielementidest:

* rahaühik ja selle väiksemad osad;

* erinevad seaduslikud rahaliigid (paber- ja metallraha jt);

* raha emiteerimise kord, raha tagamine ning raha käibele laskmine ja käibelt eemaldamine;

* raharingluse organiseerimise ja reguleerimise eest vastutav institutsioon (keskpank, valitsus jt).

Rahasüsteeme liigitatakse mitmeti. Üks võimalus on jagada need kaheks: seaduse alusel kehtestatud valuutaks ja eraalgatuslikuks rahasüsteemiks. Viimane neist kannab ajaloolist rolli tänapäevaste rahasüsteemide välja arenemisel, kuna eraalgatuslik rahasüsteem pärineb ajast, mil esimesed pankurid hakkasid hoiustama väärismetalli ning kirjutasid selle tõenduseks välja veksleid. Vekslite kirjutamine ei olnud riigi reguleeritud, seega võis iga pankur oma veksleid välja kirjutada ja neid intressitulu teenimise eesmärgil välja laenata.

Seaduse alusel kehtestatud valuuta ehk riikliku rahasüsteemi alguseks võib lugeda I maailmasõja lõppu, kui enamikus riikides hakkasid keskpangad rahaemissiooni kontrollima. See ei tähenda siiski, et eraalgatuslikku valuutat tänapäeval enam ei eksisteeriks. Nendeks on näiteks vekslid, kinkekaardid, tšekid, ostuboonused ja tasaarveldused.

Kuigi valuuta mõiste on tihedalt seotud raha mõistega, seisneb nende peamine erinevus standardiseerituses. Nimelt võib raha tekkeajaks lugeda 9000 aastat eKr, kui teravilja ja kariloomi kasutati maksevahendina, seega määrati neile kauplemisel väärtus. Põhjus peitub tõenäoliselt selles, et kariloomad ja teravili olid sel ajal laialt väärtustatud ehk eksisteeris nõudlus ning nende kvantiteeti oli lihtne mõõta. Nende massi ja suuruse tõttu oli aga tehingute tegemine küllaltki ebamugav ja ajakulukas, mistõttu on maksevahendite füüsiline suurus ning mass ajaloo jooksul järjepidevalt vähenenud. Näiteks kasutati 8000 aastat eKr Mesopotaamias maksevahendina peamiselt teravilja ning mõnes kultuuris raha asendavaid žetoone, mis sarnanesid oma füüsilistelt omadustelt müntidega.