Graubündeni kanton (Kanton Graubünden)
Graubündeni kanton (itaalia Grigioni; retoromaani Grischun) on kanton Šveitsi idaosas. Piirneb põhjas Austria ja lõunas Itaaliaga.
Graubünden on pindalalt Šveitsi suurim kanton, kuid on hõredalt asustatud. Kanton on mägine, kõrgeim tipp on Piz Bernina (4049 m).
Graubünden on ainuke Šveitsi kanton, mis on ametlikult kolmkeelne. Ametlikud keeled on saksa, itaalia ja romanši keel. Ligi kolmveerandi üle 15-aastaste kantoni elanike emakeeleks on saksa keel (2018 seisuga), 15.43% romanši ja 13.81% itaalia keel. Itaaliakeelsed on kantoni kaks lõunapoolseimat ringkonda – Moesa ja Bernina ning Albula ringkonnas Bivio asula ja Maloja ringkonnas Bregaglia asula.
[[Rhätische raudtee Landwasseri raudteeviadukt Alpides jääb Graubündeni kantonis Albula ringkonna piiresse. Kuueavaline kivikaarsild valmis 1902. aastal. 2008. aastast kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse]]
Graubünden on pindalalt Šveitsi suurim kanton, kuid on hõredalt asustatud. Kanton on mägine, kõrgeim tipp on Piz Bernina (4049 m).
Graubünden on ainuke Šveitsi kanton, mis on ametlikult kolmkeelne. Ametlikud keeled on saksa, itaalia ja romanši keel. Ligi kolmveerandi üle 15-aastaste kantoni elanike emakeeleks on saksa keel (2018 seisuga), 15.43% romanši ja 13.81% itaalia keel. Itaaliakeelsed on kantoni kaks lõunapoolseimat ringkonda – Moesa ja Bernina ning Albula ringkonnas Bivio asula ja Maloja ringkonnas Bregaglia asula.
[[Rhätische raudtee Landwasseri raudteeviadukt Alpides jääb Graubündeni kantonis Albula ringkonna piiresse. Kuueavaline kivikaarsild valmis 1902. aastal. 2008. aastast kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse]]
Kaart - Graubündeni kanton (Kanton Graubünden)
Kaart
Maa (piirkond) - Šveits
Šveitsi lipp |
Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
CHE | WIR Bank (WIR Bank) | 2 | |
CHW | WIR Bank (WIR Bank) | 2 | |
CHF | Šveitsi frank (Swiss franc) | Fr | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
IT | Itaalia keel (Italian language) |
FR | Prantsuse keel (French language) |
RM | Romanši keel (Romansh language) |
DE | Saksa keel (German language) |