Maa (piirkond)
Benin
Benin (prantsuse Bénin), ametlikult Benini Vabariik ja vahemikus 1960–1975 Dahomee, on riik Lääne-Aafrikas. Naaberriikideks on läänes Togo, idas Nigeeria ning põhjas Burkina Faso ja Niger. Benini pealinn on Porto-Novo, kuid valitsus asub riigi suurimas linnas Cotonous. Benini pindala on 114 763 ruutkilomeetrit ja 2016. aastal hinnati riigi elanikkonnaks 10,87 miljonit inimest.
Beninini ametlikuks riigikeeleks on prantsuse keel, kuid põliskeeled nagu foni ja joruba keel on samuti laialt levinud. Riigi suurimaks religiooniks on rooma-katoliiklus, millele järgnevad islam, vodoo ja protestantism. Benin on ÜRO, Aafrika Liidu, Islami Koostöö Organisatsiooni, Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni, Saheli ja Sahara Riikide Ühenduse, Aafrika Naftatootjate Organisatsiooni liige.
Burkina Faso
Kaart
Burkina Faso on merepiirita riik Lääne-Aafrikas. Burkina Fasot ümbritseb 6 riiki: Mali põhjas, Niger idas, Benin kagus, Togo ja Ghana lõunas ning Elevandiluurannik edelas. Riik kandis 1984. aastani nime Ülem-Volta.
Burundi
Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ekvaatorist veidi lõunas. Burundi piirneb Rwanda, Kongo DV ja Tansaaniaga. Riik asub lõunalaiuste 2º 30' S ja 4º 30’ S ning idapikkuste 28º 50' E ja 30º 53' 30" E vahel.
Asukoha tõttu ja territooriumi kuju järgi nimetatakse Burundit ka Aafrika südameks.
Djibouti
Djibouti [džib'uuti] on riik Aafrika idaosas. Djiboutil on maismaapiir kolme riigiga: Eritreaga põhjas, Etioopiaga läänes ning Somaaliaga kagus. Djiboutist kirdesse ning läände jäävad Bab el Mandebi väin Punases meres ning Adeni laht. 20 km kaugusel teisel pool Bab El Mandebi väina on Aasia maailmajaos asuv Jeemen.
19. sajandil rajas Prantsusmaa Djibouti alale Prantsuse Somaalimaa protektoraadi. 1967 pandi sellele nimeks Afar ja Issa. 27. juunil 1977 riik iseseisvus ja võttis nimeks Djibouti.
Egiptus
Ühinenud Araabia Vabariik (ÜAV; araabia keeles الجمهورية العربية المتحدة) oli lühiajaline poliitiline liit, mille sõlmisid Egiptus ja Süüria. Liit loodi 1958. aastal ning lõpetati 1961. aasta Süüria riigipöörde tagajärjel. Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. President oli Gamal Abdel Nasser. Riik kuulus ka Ühendatud Araabia riikide ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu Põhja-Jeemeniga, ÜAR lõppes koos AÜVga aastal 1961.
Esimesel veebruaril 1958 asutatud riik oli esimene samm panaraabia poole. AÜVi asutamise algatasid Süüria poliitilised ja sõjalised juhid, kes soovisid näha Egiptust ja Süüriat ühinemas Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri võimu alla.
Ekvatoriaal-Guinea
Ekvatoriaal-Guinea Vabariik on unitaarriik Kesk-Aafrikas Biafra lahe ääres ja saartel. Riik piirneb põhjas Kameruni ning idas ja lõunas Gaboniga.
Ekvatoriaal-Guinea hõlmab mandriosa, Mbini, rannikulähedased saared Corisco (Mandyi), Elobey Grande ja Elobey Chico ning Bioko ja Annobóni saare. Mbini ala on valdavalt 600–900 m kõrgune mägismaa, Kristallmägedes ulatub kõrgus üle 1500 m-ni (kõrgeim tipp Mitra, 1200 m). Mägised on ka saared. Riigi suurim saar on Bioko, mis paikneb Mbinist rohkem kui 180 km loodes. Bioko koosneb kolmest liitunud vulkaanilisest massiivist, seal asub ka riigi kõrgeim tipp Basilé (3008 m). Mbini keskosas voolab Mbini jõgi.
Elevandiluurannik
Elevandiluurannik, ametlikult Côte d'Ivoire'i Vabariik [kot-divu'aar], on riik Lääne-Aafrika Guinea lahe põhjarannikul.
Elevandiluurannikul on riigipiirid läänes Libeeria Vabariigi ja Guinea-Bissau Vabariigiga, põhjas Mali Vabariigi, Burkina Faso ja idas Ghana Vabariigiga.
Gabon
Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul. Riik piirneb põhjas Kameruni ja Ekvatoriaal-Guineaga ning idas ja lõunas Kongo Vabariigiga. Läänes piirneb Gabon Atlandi ookeaniga.
Gabon on väikese rahvaarvuga hõredalt asustatud riik. Suurem osa elanikest on bantud. Linnaelanike osakaal rahvastikus on umbes 87%.
Guinea
Guinea on riik Lääne-Aafrikas. See on endine Prantsusmaa asumaa (Prantsuse Guinea), mis iseseisvus 1958. aastal.
Guinea piirneb läänes Guinea-Bissauga, põhjas Senegali ja Maliga, idas Elevandiluurannikuga, lõunas Libeeria ja Sierra Leonega ning edelas Atlandi ookeaniga.
Kamerun
Kamerun on riik Aafrika keskosa läänes Guinea lahe ääres. Kamerun piirneb Nigeeriaga loodes, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga idas ning Kongo Vabariigi, Gaboni ja Ekvatoriaal-Guineaga lõunas.
Kesk-Aafrika Vabariik
Kesk-Aafrika Vabariik on merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Riik piirneb põhjas Tšaadiga, idas Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga, lõunas Kongo Demokraatliku vabariigi ja Kongo Vabariigiga ning läänes Kameruniga.
Kesk-Aafrika Vabariik jaguneb pealinnaks ja 16 prefektuuriks: * Pealinn Bangui
Komoorid
Komoori Liit (aastani 2002 Komoori Islamiliitvabariik) on saareriik Aafrika idaranniku lähistel India ookeanis Mosambiigi väina põhjaosas asuvas Komooride saarestikus.
Araablased tundsid Komooride saarestikku kui جزر القمر (Juzur al-Qumur), mis tähendab 'Kuu saari.'
Kongo Demokraatlik Vabariik
Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga.
Kongo alal asunud Kongo kuningriik tegeles aktiivse orjakaubandusega portugallastega. Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena Henry Morton Stanley. Berliini konverentsil 1885. aastal tunnistati Kongo Belgia kuninga Léopold II eraomandiks (Kongo Vaba Riik). Tema valitsuse all toimus Kongos genotsiid, mille käigus tapeti 3–10 miljonit inimest. 1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusse ja Kongost sai Belgia asumaa. 1960. aastal sai Kongo iseseisvaks. 24. novembril 1965 tegi Mobutu eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat. 1996. aastal puhkenud Esimese Kongo sõja tagajärjel sai võimule pikaaegne opositsiooniliider Laurent Kabila. Pikaaegne president Mobutu oli sunnitud 17. mail 1997 põgenema Togosse.
Kongo Vabariik
Kongo Vabariik (ka Kongo-Brazzaville, Brazzaville'i Kongo) on riik Aafrikas. Piirneb edelas Atlandi ookeaniga, lõunas ja idas Kongo Demokraatliku Vabariigiga, põhjas Kesk-Aafrika Vabariigiga, loodes Kameruniga ja läänes Gaboniga.
Kongo Vabariik jaguneb 11 piirkonnaks (Bouenza, Cuvette, Kouilou, Lékoumou, Likouala, Lääne-Cuvette, Niari, Plateaux, Pointe Noire, Pool, Sangha) ja pealinnaks.
Madagaskar
Madagaskar
Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel.
Mali
Mali on merepiirita riik Lääne-Aafrikas.
Malil on maismaapiir seitsme riigiga: põhjas Alžeeriaga, idas Nigeriga, lõunas Burkina Faso ja Elevandiluurannikuga, edelas Guineaga ning läänes Senegali ja Mauritaaniaga.
Maroko
Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas. Selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara.
Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alžeeria idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Atlandi ranniku vastas on Kanaari saared ja põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania.
Mauritaania
Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb Senegali, Mali, Alžeeria ja Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga.
3. augustil 2005 toimus Mauritaanias sõjaväeline riigipööre, mida juhtis kolonel Ely Ould Mohamed Vall. Sellega tõugati võimult 21 aastat riiki kõva käega valitsenud Ould Sid'Ahmed Taya. Riigipöörajad kasutasid ära Ould Sid'Ahmed Taya viibimist Saudi Araabias kuningas Fahdi matustel. Kuni aastani 2007 juhtis riiki sõjaväeline valitsus. Riigipeaks nimetatud Ely Ould Mohamed Vall lubas siiski taastada kahe aasta jooksul demokraatia.
Mauritius
Mauritius (ametlikult Mauritiuse Vabariik) on Aafrika saareriik India ookeanis Maskareenide saarestikus, mis hõlmab Mauritiuse saare ja selle ümbruskonna väikesaari. Mauritius kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.
Mauritiuse nimi tuletub riigi suurima saare nimest. Madalmaade admiral Wybrand van Warwyck nimetas 1598 Mauritiuse saare Madalmaade asehalduri, Nassau printsi Oranje Mauritsi järgi.
Mayotte
Mayotte (varem ka Mahoré) on Prantsusmaa meretagune departemang (département d'outre-mer) India ookeanis. Hõlmab Komoori saarestikku kuuluva Mayotte'i saare ja mõned selle läheduses asuvad pisisaared, millest suurim on Petite Terre.
1974 ja 1976 toimunud referendumitel otsustasid saareelanikud mitte liituda iseseisvate Komooridega, vaid jääda Prantsusmaa alluvusse.
Niger
Niger on merepiirita riik Aafrikas. Põhjas on Nigeri naaberriigid Alžeeria ning Liibüa, idas külgneb ta Tšaadi, läänes Mali, lõunas Nigeeria ja Benini ning edelas Burkina Fasoga.
Riik on nime saanud Nigeri jõe järgi.
Rwanda
Kaart
Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool. Rwanda piirneb läänes Kongo Demokraatliku Vabariigi, põhjas Uganda, lõunas Burundi ja idas Tansaaniaga.
Réunion
Réunion [reüni'oon] on Prantsusmaa ülemerepiirkond 800 km Madagaskarist idas.
Eurooplased avastasid Réunioni 1513. aastal. Saar oli asustamata ja selle leidnud Portugali maadeavastajad panid saarele nimeks Santa Apolonia. Araabia meresõitjad tundsid seda juba nime Diva Morgabin (Läänesaar) all.
Seišellid
Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool. Seišellid on Aafrika väikseim riik. Riik hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseaduses on loetletud 155 saart), millest 33 on asustatud. Suurim saar on Mahé, millel elab ligi 80% rahvastikust.
Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morphey nimetas saarestiku Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi.
Senegal
Senegali Vabariik on riik Lääne-Aafrikas, Senegali jõest lõunas. Senegali põhjapoolne naaberriik on Mauritaania, idas piirneb Senegal Maliga, lõunas Guinea ja Guinea-Bissauga, lisaks ümbritseb Senegal idast, põhjast ja lõunast Gambiat.
Togo
Togo on riik Lääne-Aafrikas. Piirneb läänes Ghanaga, idas Beniniga ja põhjas Burkina Fasoga. Pealinn Lomé asub lõunas, Guinea lahe ääres.
left
Tuneesia
Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas. Riik piirneb läänes Alžeeriaga ja kagus Liibüaga.
Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks.
Tšaad
Tšaad on merepiirita riik Aafrika keskosas. Piirneb põhjas Liibüaga, idas Sudaaniga, lõunas Kesk-Aafrika Vabariigiga, läänes Kameruni, Nigeeria ja Nigeriga.
Riigi kõrgeim tipp on Tibesti mägismaal paiknev 3415 m kõrgune Emi Koussi vulkaan. Riigi põhjosa hõlmab Sahara kõrb. Keskosas asub Djourabi kõrb. Läänepiiril asub Tšaadi järv.
Prantsuse Lõunaalad
pisi Prantsuse Lõunaalad (ametlikult Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad; prantsuse Terres australes et antarctiques françaises) on 1955. aastast Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium, mis koosneb paljudest väikestest saartest ning maa-alast Antarktika mandril.
Territooriumi pindala on 439 781 km², halduskeskus on Port-aux-Français. Saartel ei ole alalist elanikkonda, asustajate arv sõltub aastaajast. Ühelgi saarel pole sadamat, lennukitel on võimalik maanduda neljas paigas.
Kambodža
Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.
Kambodža piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks.
Laos
Laos on merepiirita riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Piirneb Kambodža, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga.
Laos oli 1949. aastani Prantsusmaa protektoraat.
Liibanon
Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas ja idas Süüriaga, lõunas Iisraeliga.
Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001).
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis. See piirneb de jure läänes Vahemere ja Liibanoniga, põhjas Türgiga, idas Iraagiga, lõunas Jordaaniaga ja edelas Iisraeliga. Süüria jääb 32° ja 38° N ning 35° ja 43° E vahele.
Süüria nimi on pärit Vana-Kreekast, kus nimetusega Σύριοι tähistati assüürlasi. Uuemate uurimuste järgi viitab Süüria nimi Assüüriale.
Vietnam
Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.
Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.
Belgia
Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga.
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.
Guernsey
pisi Guernsey saar on saar La Manche'i väinas Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, Inglise kroonile kuuluva samanimelise krooni sõltkonna peasaar.
Saare pindala on 63 ruutkilomeetrit. Guernsey on künklik, kõrgus merepinnast kuni 110 meetrit.
Itaalia
Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα (Elláda), formaalselt Ελλάς (Ellás), ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid. Kreeka piirneb loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka riigikeel on kreeka keel.
Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse.
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.
Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Saksa keeles tähendab sõna 'letze' "väike" ja 'burg' "kindlustatud hoonet, kindlust". Luksemburgi kindlust on ajaloos esmakordselt mainitud 963 ala läänistamisega krahv Siegfriedile.
Monaco
Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur). Monaco on pindala väiksuselt teine ning kõige tihedamini asustatud riik maailmas.
Monacos on palju hasartmänguasutusi, kuid kohalikel elanikel ei ole lubatud seal mängida. Esimene, Monte Carlo kasiino, avati 19. sajandil.
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik. Ta on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas. Vatikani riigipea on alates 2013 paavst Franciscus, kardinal-riigisekretär on kardinal Pietro Parolin ja Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni President on kardinal Giuseppe Bertello.
Vatikan on Euroopa ainuke teokraatia, mis moodustati suveräänse riigina paavsti ja Itaalia valitsuse vahel sõlmitud Lateraani lepingutega 1929. aastal. Vatikan on katoliku kiriku keskus. Riigipea on absoluutse monarhina valitsev paavst. Alates Pius IX-st on paavstid järjepidevalt resideerinud Vatikanis ja alates 1878 on paavstid valitud ametisse Vatikanis peetud konklaavidel. Vatikani määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles.
Šveits
Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.
Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA-le kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
Guadeloupe
Guadeloupe [guadl'up] on Prantsusmaa meretagune piirkond ja meretagune departemang.
Hõlmab saared Väikestes Antillides: Basse-Terre, Grande-Terre, La Désirade, Îles des Saintes ja Marie Galante. 2007. aastani kuulusid Guadeloupe'i haldusalasse ka Saint-Martini saare põhjaosa (Saint-Martin) ja Saint-Barthélemy, mis nüüd on eraldi territoriaalühendused. Tegevvulkaan La Grande Soufrière on Basse-Terre'i saare ja ühtlasi Väikeste Antillide kõrgeim mäetipp 1467 meetriga.
Haiti
Haiti [ha'iiti] (varasem eestikeelne nimekuju Haiiti) on riik Ameerikas Kariibi meres Kuubast ida pool asuva Haiti saare (Antillide suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. Ta jagab saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga, millega tal on väga vähe ühist. Riik on praegu presidendi vastu suunatud mässu järgses anarhias.
Haiti on endine Prantsusmaa koloonia, mis kuulutas end iseseisvaks teisena Ameerika maadest (esimene oli USA). Tegemist on maailma esimese neegrite vabariigiga.
Kanada
Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga [kanada] ) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad Vaikne ookean läänest, Põhja-Jäämeri põhjast ja Atlandi ookean idast.
Kanada üldpindala on 9 984 670 km² ja selle näitaja järgi see on maailmas Venemaa järel suuruselt teine riik. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Samuti on see maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).
Martinique
Martinique [martin'ik] on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang.
Kolumbus avastas saare 1502. aastal. Saarest sai Prantsusmaa asumaa 1635. Martinique'i majandus tugines kaua orjandusele, mis keelati alles 1848. aastal.
Saint Vincent ja Grenadiinid
Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.
Riik hõlmab Saint Vincenti saare ja sellest lõunas asuva Grenadiinide saarestiku põhjapoolsemad väikesaared. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.
Saint-Barthélemy
Saint-Barthélemy on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub saarel Kariibi meres, Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas.
Saare pindala on 21 km² ja rahvaarv 8450 (2007). Halduskeskus on Gustavia, mis sai nime Rootsi kuninga Gustav III järgi. Koos ümberkaudsete väikesaartega on territoriaalühenduse pindala 24 km².
Saint-Martin
Saint-Martini territoriaalühendus (prantsuse keeles: Collectivité de Saint-Martin) on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub Saint-Martini saare põhjaosas. Saare lõunapool kuulub Madalmaade Kuningriigile.
Prantsusmaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe jagada omavahel saar 11. novembril 1648.
Saint-Pierre ja Miquelon
Saint-Pierre ja Miquelon on Prantsusmaa osalise omavalitsusega meretagune ühisala.
Saared asuvad Kanada Newfoundlandi lõunaranniku lähedal.
Trinidad ja Tobago
Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus. Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad asustatud saared on Trinidad ja Tobago. Riigi merepiir piirneb lõunas Venezuela, põhjas Grenada, kirdes Barbadose ja kagus Guyanaga.
Trinidadi saar oli Hispaania koloonia alates Christoph Kolumbuse saabumisest 1498. aastal kuni Hispaania kuberneri Don José María Chacóni kapituleerumiseni 18 sõjalaevast koosnenud Suurbritannia laevastikule 18. veebruaril 1797. Samal perioodil jõudis Tobago kuuluda Hispaaniale, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Hollandile ja Kuramaale. 1802. aastal läks Trinidad ja 1814. aastal Tobago ametlikult Suurbritannia võimu alla, kuid mõlemad saared jäid kuni 1889. aastani administratiivselt eraldi kolooniateks. Trinidad ja Tobago iseseisvus 1962. aastal ja vabariik kuulutati välja 1976. aastal. Iseseisvumisest saadik on saareriik kuulunud Rahvaste Ühendusse.
Prantsuse Polüneesia
Prantsuse Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium (collectivités d'outre-mer) Okeaanias.
Uus-Kaledoonia
Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas. Hõlmab Uus-Kaledoonia saare, Loyauté saared ja hulga väiksemaid lähisaari. On osa Zealandiast.
Saarte pindala on 18 576 km² ja 2014. aasta rahvaloenduse järgi elas neil kokku 268 767 inimest. Suurimaks linnaks ja ühtlasi halduskeskuseks on Nouméa.
Vanuatu saared
Vanuatu saared on saarestik Vaikses ookeanis. Pindala 14 800 ruutkilomeetrit. Saared on mägised ja vulkaanilised, kõrgus kuni 1879 meetrit. Kuuluvad Vanuatule.
Vanuatu saarte varasem nimi on Uus-Hebriidid. Saartele andis selle nime 1774. aastal James Cook. Tänapäeval kasutatakse seda üksnes ajaloolises kontekstis.
Wallis ja Futuna
Wallis ja Futuna on Prantsusmaa meretagune, osalise omavalitsusega ühisala. Asub Vaikses ookeanis Fidži ja Samoa vahel.
Hõlmab kaks saarterühma kolme peasaarega: Wallis põhja pool ja Hoorni saared (Futuna ja Alofi) 260 km lõuna pool.
Argentina
Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. See piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.
Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.
Prantsuse Guajaana
Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas. Ta on pindalalt Prantsusmaa suurim departemang.
Ta piirneb Brasiiliaga idas ja lõunas ning Surinamega läänes.
