Keel - Prantsuse keel

Keel  >  Prantsuse keel

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kasutab igapäevaselt umbes 274 mln inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Šveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmes Aafrika riigis. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt) töökeel.

Enne seda, kui Caesar 52. aastal eKr Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) vallutas, rääkisid Gallia hõimud erinevaid keldi keeli. Roomlastest vallutajad rääkisid aga prestiižset ladina keelt. Vallutusele järgnenud sajandite jooksul levis vallutajate keel üle maa ja vulgaarladina keele (vastandina klassikalisele ladina keelele) kandepind suurenes.

4. sajandi lõpus tungisid Lääne-Euroopasse germaani hõimud. Prantsuse keele arengu seisukohast olid neist kõige olulisemad frangid, kes asusid elama tänapäeva Prantsusmaa põhjaossa. Frankide keelel oli suur mõju selles piirkonnas räägitavale ladina keelele, see muutis nii hääldust, süntaksit kui ka sõnavara. Erinevus ladina keele ja tegelikult kõneldava keele vahel suurenes järjest, kuni arenes välja vanaprantsuse keel.

Esimest korda mainitakse uue romaani keele olemasolu 813. aasta Toursi nõukogu ajal, kus seda nimetatakse lingua romana rustica 'ks. Nõukogus võetakse vastu ka otsus, et preestrid peavad teenistusi läbi viima selles samas lingua rustica 's. Tavainimesed lihtsalt ei mõistnud klassikalist ladina keelt. Seega soodustas kirik rahvakeele levikut ja õpetlaste väärtustatud ladina keele roll vähenes järjest. Nii võib öelda, et 9. sajandil valitses Prantsusmaal kakskeelsus: ladina keel iseloomustas eliiti, see oli kirjanduse ja asjaajamise keel. Rahvas rääkis nn vulgaarkeeli, milles varsti ka kirjutama hakati. Esimene kirjalik tunnistus vanaprantsuse keelest on 842. aastast pärinev "Strasbourgi vanne" ("Serments de Strasbourg"). Esimesed olulised kirjandusteosed olid kangelaslaulud. Neist kuulsaim on umbes 12. sajandil kirjutatud „Rolandi laul“.

1204. aastal liideti Prantsuse kuningriigiga Normandia ning sellest ajast on prantsuse keele sõnavarasse jäänud umbes 150 Skandinaavia päritolu sõna, mis on peamiselt seotud merenduse ja põlluharimisega.

1539. aastal kirjutas kuningas François I alla Villers-Cotterêts määrusele. Selle dokumendiga muutub prantsuse keel ametlikuks kohtumõistmise ja asjaajamise keeleks (enne oli see roll ladina keelel). 17. sajandil muutub prantsuse keel teaduse ja hariduse vallas järjest olulisemaks. René Descartesi 1637. aastal avaldatud teos "Le Discours de la méthode" („Arutlus meetodist“) on oluliseks verstapostiks, sest tegu on esimese prantsuskeelse filosoofilise teosega. Varem oli selliseid raamatuid kirjutatud ainult ladina keeles. Tegelikult kirjutas Descartes ka selle teose algselt ladina keeles, kuid tsensuuri tõttu otsustas selle prantsuse keeles ümber kirjutada. Ta teadis, et eliit ei loe „rahvakeeles“ kirjutatud raamatut. Samas said Descartesi ideedest huvitatud kirjaoskajad seda lugeda ilma tsensuuri kartmata.

Mõni aasta varem, 1635. aastal, oli kardinal Richelieu asutanud Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks on siiani prantsuse keele reguleerimine. Olgugi et ühtlustatud prantsuse keel oli ametlik riigikeel, näitas 1794. aastal korraldatud küsitlus, et 28 miljonist elanikust rääkis riigikeelt vaid 3 miljonit. Seega olid arvukad dialektid endiselt elujõulised. Tasub mainida, et standardiseeritud prantsuse keel põhines eelkõige Pariisi ümbruses räägitaval keelel. Seega olid dialektid eriti levinud Lõuna-Prantsusmaal.

1789. aasta Prantsuse revolutsiooniga suurenes surve ühtse prantsuse keele kasutamiseks. Ühtses keeles nähti olulist vahendit rahva ühendamiseks. Jakobiinid nimetasid prantsuse keelt „valgustuse universaalseks keeleks“ ja seda peeti kõigile kohustuslikuks emakeeleks. Dialektide kasutamine muutus sünonüümseks sotsiaalse tagasiminekuga, sest murdeid seostati vana režiimiga.

Sellal kui prantsuse keelt kõneles kogu tsiviliseeritud Euroopa, leidus Prantsusmaal enesel kõigest kolm miljonit "puhta prantsuse keele" kõnelejat (11% rahvastikust), kellest suur osa ei osanud seda õigesti kirjutada. 1880. aastal kõneles prantsuse keelt vabalt 8 miljonit inimest (20% elanikkonnast).

19. sajandi Euroopas oli prantsuse keelel tähtis positsioon. Tegu oli diplomaatiakeelega, mille õppimist pidas aristokraatia hädavajalikuks. Prantsuse keele kandepind suurenes sel perioodil ka mitmete piirkondade koloniseerimise tõttu. Olukord muutus aga pärast teist maailmasõda. Ühelt poolt oli see tingitud Ida-Euroopa frankofiilse eliidi massilisest tagakiusamisest ja hukkamisest, kuid veel olulisem oli USA mõjuvõimu kasv ning inglise keele tõus rahvusvaheliseks suhtluskeeleks.

Maa (piirkond)

Benin

Benin (prantsuse Bénin), ametlikult Benini Vabariik ja vahemikus 1960–1975 Dahomee, on riik Lääne-Aafrikas. Naaberriikideks on läänes Togo, idas Nigeeria ning põhjas Burkina Faso ja Niger. Benini pealinn on Porto-Novo, kuid valitsus asub riigi suurimas linnas Cotonous. Benini pindala on 114 763 ruutkilomeetrit ja 2016. aastal hinnati riigi elanikkonnaks 10,87 miljonit inimest.

Beninini ametlikuks riigikeeleks on prantsuse keel, kuid põliskeeled nagu foni ja joruba keel on samuti laialt levinud. Riigi suurimaks religiooniks on rooma-katoliiklus, millele järgnevad islam, vodoo ja protestantism. Benin on ÜRO, Aafrika Liidu, Islami Koostöö Organisatsiooni, Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni, Saheli ja Sahara Riikide Ühenduse, Aafrika Naftatootjate Organisatsiooni liige.

Burkina Faso

Kaart

Burkina Faso on merepiirita riik Lääne-Aafrikas. Burkina Fasot ümbritseb 6 riiki: Mali põhjas, Niger idas, Benin kagus, Togo ja Ghana lõunas ning Elevandiluurannik edelas. Riik kandis 1984. aastani nime Ülem-Volta.

Burundi

Burundi on merepiirita riik Kesk-Aafrikas ekvaatorist veidi lõunas. Burundi piirneb Rwanda, Kongo DV ja Tansaaniaga. Riik asub lõunalaiuste 2º 30' S ja 4º 30’ S ning idapikkuste 28º 50' E ja 30º 53' 30" E vahel.

Asukoha tõttu ja territooriumi kuju järgi nimetatakse Burundit ka Aafrika südameks.

Djibouti

Djibouti [džib'uuti] on riik Aafrika idaosas. Djiboutil on maismaapiir kolme riigiga: Eritreaga põhjas, Etioopiaga läänes ning Somaaliaga kagus. Djiboutist kirdesse ning läände jäävad Bab el Mandebi väin Punases meres ning Adeni laht. 20 km kaugusel teisel pool Bab El Mandebi väina on Aasia maailmajaos asuv Jeemen.

19. sajandil rajas Prantsusmaa Djibouti alale Prantsuse Somaalimaa protektoraadi. 1967 pandi sellele nimeks Afar ja Issa. 27. juunil 1977 riik iseseisvus ja võttis nimeks Djibouti.

Egiptus

Ühinenud Araabia Vabariik (ÜAV; araabia keeles الجمهورية العربية المتحدة‎‎) oli lühiajaline poliitiline liit, mille sõlmisid Egiptus ja Süüria. Liit loodi 1958. aastal ning lõpetati 1961. aasta Süüria riigipöörde tagajärjel. Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. President oli Gamal Abdel Nasser. Riik kuulus ka Ühendatud Araabia riikide ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu Põhja-Jeemeniga, ÜAR lõppes koos AÜVga aastal 1961.

Esimesel veebruaril 1958 asutatud riik oli esimene samm panaraabia poole. AÜVi asutamise algatasid Süüria poliitilised ja sõjalised juhid, kes soovisid näha Egiptust ja Süüriat ühinemas Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri võimu alla.

Ekvatoriaal-Guinea

Ekvatoriaal-Guinea Vabariik on unitaarriik Kesk-Aafrikas Biafra lahe ääres ja saartel. Riik piirneb põhjas Kameruni ning idas ja lõunas Gaboniga.

Ekvatoriaal-Guinea hõlmab mandriosa, Mbini, rannikulähedased saared Corisco (Mandyi), Elobey Grande ja Elobey Chico ning Bioko ja Annobóni saare. Mbini ala on valdavalt 600–900 m kõrgune mägismaa, Kristallmägedes ulatub kõrgus üle 1500 m-ni (kõrgeim tipp Mitra, 1200 m). Mägised on ka saared. Riigi suurim saar on Bioko, mis paikneb Mbinist rohkem kui 180 km loodes. Bioko koosneb kolmest liitunud vulkaanilisest massiivist, seal asub ka riigi kõrgeim tipp Basilé (3008 m). Mbini keskosas voolab Mbini jõgi.

Elevandiluurannik

Elevandiluurannik, ametlikult Côte d'Ivoire'i Vabariik [kot-divu'aar], on riik Lääne-Aafrika Guinea lahe põhjarannikul.

Elevandiluurannikul on riigipiirid läänes Libeeria Vabariigi ja Guinea-Bissau Vabariigiga, põhjas Mali Vabariigi, Burkina Faso ja idas Ghana Vabariigiga.

Gabon

Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul. Riik piirneb põhjas Kameruni ja Ekvatoriaal-Guineaga ning idas ja lõunas Kongo Vabariigiga. Läänes piirneb Gabon Atlandi ookeaniga.

Gabon on väikese rahvaarvuga hõredalt asustatud riik. Suurem osa elanikest on bantud. Linnaelanike osakaal rahvastikus on umbes 87%.

Guinea

Guinea on riik Lääne-Aafrikas. See on endine Prantsusmaa asumaa (Prantsuse Guinea), mis iseseisvus 1958. aastal.

Guinea piirneb läänes Guinea-Bissauga, põhjas Senegali ja Maliga, idas Elevandiluurannikuga, lõunas Libeeria ja Sierra Leonega ning edelas Atlandi ookeaniga.

Kamerun

Kamerun on riik Aafrika keskosa läänes Guinea lahe ääres. Kamerun piirneb Nigeeriaga loodes, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga idas ning Kongo Vabariigi, Gaboni ja Ekvatoriaal-Guineaga lõunas.


Kesk-Aafrika Vabariik

Kesk-Aafrika Vabariik on merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Riik piirneb põhjas Tšaadiga, idas Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga, lõunas Kongo Demokraatliku vabariigi ja Kongo Vabariigiga ning läänes Kameruniga.

Kesk-Aafrika Vabariik jaguneb pealinnaks ja 16 prefektuuriks: * Pealinn Bangui

Komoorid

Komoori Liit (aastani 2002 Komoori Islamiliitvabariik) on saareriik Aafrika idaranniku lähistel India ookeanis Mosambiigi väina põhjaosas asuvas Komooride saarestikus.

Araablased tundsid Komooride saarestikku kui جزر القمر‎ (Juzur al-Qumur), mis tähendab 'Kuu saari.'

Kongo Demokraatlik Vabariik

Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga.

Kongo alal asunud Kongo kuningriik tegeles aktiivse orjakaubandusega portugallastega. Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena Henry Morton Stanley. Berliini konverentsil 1885. aastal tunnistati Kongo Belgia kuninga Léopold II eraomandiks (Kongo Vaba Riik). Tema valitsuse all toimus Kongos genotsiid, mille käigus tapeti 3–10 miljonit inimest. 1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusse ja Kongost sai Belgia asumaa. 1960. aastal sai Kongo iseseisvaks. 24. novembril 1965 tegi Mobutu eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat. 1996. aastal puhkenud Esimese Kongo sõja tagajärjel sai võimule pikaaegne opositsiooniliider Laurent Kabila. Pikaaegne president Mobutu oli sunnitud 17. mail 1997 põgenema Togosse.

Kongo Vabariik

Kongo Vabariik (ka Kongo-Brazzaville, Brazzaville'i Kongo) on riik Aafrikas. Piirneb edelas Atlandi ookeaniga, lõunas ja idas Kongo Demokraatliku Vabariigiga, põhjas Kesk-Aafrika Vabariigiga, loodes Kameruniga ja läänes Gaboniga.

Kongo Vabariik jaguneb 11 piirkonnaks (Bouenza, Cuvette, Kouilou, Lékoumou, Likouala, Lääne-Cuvette, Niari, Plateaux, Pointe Noire, Pool, Sangha) ja pealinnaks.

Madagaskar

Madagaskar

Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel.

Mali

Mali on merepiirita riik Lääne-Aafrikas.

Malil on maismaapiir seitsme riigiga: põhjas Alžeeriaga, idas Nigeriga, lõunas Burkina Faso ja Elevandiluurannikuga, edelas Guineaga ning läänes Senegali ja Mauritaaniaga.

Maroko

Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas. Selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara.

Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alžeeria idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Atlandi ranniku vastas on Kanaari saared ja põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania.

Mauritaania

Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb Senegali, Mali, Alžeeria ja Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga.

3. augustil 2005 toimus Mauritaanias sõjaväeline riigipööre, mida juhtis kolonel Ely Ould Mohamed Vall. Sellega tõugati võimult 21 aastat riiki kõva käega valitsenud Ould Sid'Ahmed Taya. Riigipöörajad kasutasid ära Ould Sid'Ahmed Taya viibimist Saudi Araabias kuningas Fahdi matustel. Kuni aastani 2007 juhtis riiki sõjaväeline valitsus. Riigipeaks nimetatud Ely Ould Mohamed Vall lubas siiski taastada kahe aasta jooksul demokraatia.

Mauritius

Mauritius (ametlikult Mauritiuse Vabariik) on Aafrika saareriik India ookeanis Maskareenide saarestikus, mis hõlmab Mauritiuse saare ja selle ümbruskonna väikesaari. Mauritius kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Mauritiuse nimi tuletub riigi suurima saare nimest. Madalmaade admiral Wybrand van Warwyck nimetas 1598 Mauritiuse saare Madalmaade asehalduri, Nassau printsi Oranje Mauritsi järgi.

Mayotte

Mayotte (varem ka Mahoré) on Prantsusmaa meretagune departemang (département d'outre-mer) India ookeanis. Hõlmab Komoori saarestikku kuuluva Mayotte'i saare ja mõned selle läheduses asuvad pisisaared, millest suurim on Petite Terre.

1974 ja 1976 toimunud referendumitel otsustasid saareelanikud mitte liituda iseseisvate Komooridega, vaid jääda Prantsusmaa alluvusse.

Niger

Niger on merepiirita riik Aafrikas. Põhjas on Nigeri naaberriigid Alžeeria ning Liibüa, idas külgneb ta Tšaadi, läänes Mali, lõunas Nigeeria ja Benini ning edelas Burkina Fasoga.

Riik on nime saanud Nigeri jõe järgi.

Rwanda

Kaart

Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool. Rwanda piirneb läänes Kongo Demokraatliku Vabariigi, põhjas Uganda, lõunas Burundi ja idas Tansaaniaga.

Réunion

Réunion [reüni'oon] on Prantsusmaa ülemerepiirkond 800 km Madagaskarist idas.

Eurooplased avastasid Réunioni 1513. aastal. Saar oli asustamata ja selle leidnud Portugali maadeavastajad panid saarele nimeks Santa Apolonia. Araabia meresõitjad tundsid seda juba nime Diva Morgabin (Läänesaar) all.

Seišellid

Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool. Seišellid on Aafrika väikseim riik. Riik hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseaduses on loetletud 155 saart), millest 33 on asustatud. Suurim saar on Mahé, millel elab ligi 80% rahvastikust.

Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morphey nimetas saarestiku Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi.

Senegal

Senegali Vabariik on riik Lääne-Aafrikas, Senegali jõest lõunas. Senegali põhjapoolne naaberriik on Mauritaania, idas piirneb Senegal Maliga, lõunas Guinea ja Guinea-Bissauga, lisaks ümbritseb Senegal idast, põhjast ja lõunast Gambiat.


Togo

Togo on riik Lääne-Aafrikas. Piirneb läänes Ghanaga, idas Beniniga ja põhjas Burkina Fasoga. Pealinn Lomé asub lõunas, Guinea lahe ääres.

left

Tuneesia

Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas. Riik piirneb läänes Alžeeriaga ja kagus Liibüaga.

Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks.

Tšaad

Tšaad on merepiirita riik Aafrika keskosas. Piirneb põhjas Liibüaga, idas Sudaaniga, lõunas Kesk-Aafrika Vabariigiga, läänes Kameruni, Nigeeria ja Nigeriga.

Riigi kõrgeim tipp on Tibesti mägismaal paiknev 3415 m kõrgune Emi Koussi vulkaan. Riigi põhjosa hõlmab Sahara kõrb. Keskosas asub Djourabi kõrb. Läänepiiril asub Tšaadi järv.

Prantsuse Lõunaalad

pisi Prantsuse Lõunaalad (ametlikult Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad; prantsuse Terres australes et antarctiques françaises) on 1955. aastast Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium, mis koosneb paljudest väikestest saartest ning maa-alast Antarktika mandril.

Territooriumi pindala on 439 781 km², halduskeskus on Port-aux-Français. Saartel ei ole alalist elanikkonda, asustajate arv sõltub aastaajast. Ühelgi saarel pole sadamat, lennukitel on võimalik maanduda neljas paigas.

Kambodža

Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.

Kambodža piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks.

Laos

Laos on merepiirita riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Piirneb Kambodža, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga.

Laos oli 1949. aastani Prantsusmaa protektoraat.

Liibanon

Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas ja idas Süüriaga, lõunas Iisraeliga.

Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001).

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis. See piirneb de jure läänes Vahemere ja Liibanoniga, põhjas Türgiga, idas Iraagiga, lõunas Jordaaniaga ja edelas Iisraeliga. Süüria jääb 32° ja 38° N ning 35° ja 43° E vahele.

Süüria nimi on pärit Vana-Kreekast, kus nimetusega Σύριοι tähistati assüürlasi. Uuemate uurimuste järgi viitab Süüria nimi Assüüriale.

Vietnam

Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.

Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.

Belgia

Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga.

Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.

Guernsey

pisi Guernsey saar on saar La Manche'i väinas Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, Inglise kroonile kuuluva samanimelise krooni sõltkonna peasaar.

Saare pindala on 63 ruutkilomeetrit. Guernsey on künklik, kõrgus merepinnast kuni 110 meetrit.

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα (Elláda), formaalselt Ελλάς (Ellás), ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid. Kreeka piirneb loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka riigikeel on kreeka keel.

Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse.

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.

Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Saksa keeles tähendab sõna 'letze' "väike" ja 'burg' "kindlustatud hoonet, kindlust". Luksemburgi kindlust on ajaloos esmakordselt mainitud 963 ala läänistamisega krahv Siegfriedile.

Monaco

Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur). Monaco on pindala väiksuselt teine ning kõige tihedamini asustatud riik maailmas.

Monacos on palju hasartmänguasutusi, kuid kohalikel elanikel ei ole lubatud seal mängida. Esimene, Monte Carlo kasiino, avati 19. sajandil.

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Vatikan

Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik. Ta on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas. Vatikani riigipea on alates 2013 paavst Franciscus, kardinal-riigisekretär on kardinal Pietro Parolin ja Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni President on kardinal Giuseppe Bertello.

Vatikan on Euroopa ainuke teokraatia, mis moodustati suveräänse riigina paavsti ja Itaalia valitsuse vahel sõlmitud Lateraani lepingutega 1929. aastal. Vatikan on katoliku kiriku keskus. Riigipea on absoluutse monarhina valitsev paavst. Alates Pius IX-st on paavstid järjepidevalt resideerinud Vatikanis ja alates 1878 on paavstid valitud ametisse Vatikanis peetud konklaavidel. Vatikani määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles.

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.

Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA-le kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.

USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.

Guadeloupe

Guadeloupe [guadl'up] on Prantsusmaa meretagune piirkond ja meretagune departemang.

Hõlmab saared Väikestes Antillides: Basse-Terre, Grande-Terre, La Désirade, Îles des Saintes ja Marie Galante. 2007. aastani kuulusid Guadeloupe'i haldusalasse ka Saint-Martini saare põhjaosa (Saint-Martin) ja Saint-Barthélemy, mis nüüd on eraldi territoriaalühendused. Tegevvulkaan La Grande Soufrière on Basse-Terre'i saare ja ühtlasi Väikeste Antillide kõrgeim mäetipp 1467 meetriga.

Haiti

Haiti [ha'iiti] (varasem eestikeelne nimekuju Haiiti) on riik Ameerikas Kariibi meres Kuubast ida pool asuva Haiti saare (Antillide suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. Ta jagab saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga, millega tal on väga vähe ühist. Riik on praegu presidendi vastu suunatud mässu järgses anarhias.

Haiti on endine Prantsusmaa koloonia, mis kuulutas end iseseisvaks teisena Ameerika maadest (esimene oli USA). Tegemist on maailma esimese neegrite vabariigiga.

Kanada

Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga [kanada] ) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad Vaikne ookean läänest, Põhja-Jäämeri põhjast ja Atlandi ookean idast.

Kanada üldpindala on 9 984 670 km² ja selle näitaja järgi see on maailmas Venemaa järel suuruselt teine riik. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Samuti on see maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).

Martinique

Martinique [martin'ik] on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang.

Kolumbus avastas saare 1502. aastal. Saarest sai Prantsusmaa asumaa 1635. Martinique'i majandus tugines kaua orjandusele, mis keelati alles 1848. aastal.

Saint Vincent ja Grenadiinid

Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.

Riik hõlmab Saint Vincenti saare ja sellest lõunas asuva Grenadiinide saarestiku põhjapoolsemad väikesaared. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Saint-Barthélemy

Saint-Barthélemy on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub saarel Kariibi meres, Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas.

Saare pindala on 21 km² ja rahvaarv 8450 (2007). Halduskeskus on Gustavia, mis sai nime Rootsi kuninga Gustav III järgi. Koos ümberkaudsete väikesaartega on territoriaalühenduse pindala 24 km².

Saint-Martin

Saint-Martini territoriaalühendus (prantsuse keeles: Collectivité de Saint-Martin) on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub Saint-Martini saare põhjaosas. Saare lõunapool kuulub Madalmaade Kuningriigile.

Prantsusmaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe jagada omavahel saar 11. novembril 1648.

Saint-Pierre ja Miquelon

Saint-Pierre ja Miquelon on Prantsusmaa osalise omavalitsusega meretagune ühisala.

Saared asuvad Kanada Newfoundlandi lõunaranniku lähedal.

Trinidad ja Tobago

Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus. Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad asustatud saared on Trinidad ja Tobago. Riigi merepiir piirneb lõunas Venezuela, põhjas Grenada, kirdes Barbadose ja kagus Guyanaga.

Trinidadi saar oli Hispaania koloonia alates Christoph Kolumbuse saabumisest 1498. aastal kuni Hispaania kuberneri Don José María Chacóni kapituleerumiseni 18 sõjalaevast koosnenud Suurbritannia laevastikule 18. veebruaril 1797. Samal perioodil jõudis Tobago kuuluda Hispaaniale, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Hollandile ja Kuramaale. 1802. aastal läks Trinidad ja 1814. aastal Tobago ametlikult Suurbritannia võimu alla, kuid mõlemad saared jäid kuni 1889. aastani administratiivselt eraldi kolooniateks. Trinidad ja Tobago iseseisvus 1962. aastal ja vabariik kuulutati välja 1976. aastal. Iseseisvumisest saadik on saareriik kuulunud Rahvaste Ühendusse.

Prantsuse Polüneesia

Prantsuse Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium (collectivités d'outre-mer) Okeaanias.


Uus-Kaledoonia

Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas. Hõlmab Uus-Kaledoonia saare, Loyauté saared ja hulga väiksemaid lähisaari. On osa Zealandiast.

Saarte pindala on 18 576 km² ja 2014. aasta rahvaloenduse järgi elas neil kokku 268 767 inimest. Suurimaks linnaks ja ühtlasi halduskeskuseks on Nouméa.

Vanuatu saared

Vanuatu saared on saarestik Vaikses ookeanis. Pindala 14 800 ruutkilomeetrit. Saared on mägised ja vulkaanilised, kõrgus kuni 1879 meetrit. Kuuluvad Vanuatule.

Vanuatu saarte varasem nimi on Uus-Hebriidid. Saartele andis selle nime 1774. aastal James Cook. Tänapäeval kasutatakse seda üksnes ajaloolises kontekstis.

Wallis ja Futuna

Wallis ja Futuna on Prantsusmaa meretagune, osalise omavalitsusega ühisala. Asub Vaikses ookeanis Fidži ja Samoa vahel.

Hõlmab kaks saarterühma kolme peasaarega: Wallis põhja pool ja Hoorni saared (Futuna ja Alofi) 260 km lõuna pool.

Argentina

Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. See piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.


Brasiilia

Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.

Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.

Prantsuse Guajaana

Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas. Ta on pindalalt Prantsusmaa suurim departemang.

Ta piirneb Brasiiliaga idas ja lõunas ning Surinamega läänes.

Keel

French language (English)  Lingua francese (Italiano)  Frans (Nederlands)  Français (Français)  Französische Sprache (Deutsch)  Língua francesa (Português)  Французский язык (Русский)  Idioma francés (Español)  Język francuski (Polski)  Franska (Svenska)  Limba franceză (Română)  フランス語 (日本語)  Френски език (Български)  프랑스어 (한국어)  Ranskan kieli (Suomi)  Bahasa Prancis (Bahasa Indonesia)  Prancūzų kalba (Lietuvių)  Fransk (Dansk)  Francouzština (Česky)  Француски језик (Српски / Srpski)  Prantsuse keel (Eesti)  Francúzština (Slovenčina)  Francia nyelv (Magyar)  Francuski jezik (Hrvatski)  Francoščina (Slovenščina)  Franču valoda (Latviešu)  Γαλλική γλώσσα (Ελληνικά) 
 mapnall@gmail.com