Osseedi keel
Osseedi keel (osseedi keeles ирон ӕвзаг) on iraani keelte idairaani keelte rühma kirdeiraani keelte allrühma kuuluv keel, mida kõnelevad osseedid Venemaale kuuluvas Põhja-Osseetias ja de jure Gruusiale kuuluvas Lõuna-Osseetias.
Põhja-Osseetias on osseedi keel vene keele kõrval teine riigikeel. Kuid tegelikult on osseedi keele kasutussfäär mitmeti piiratud ja põhiline asjaajamiskeel on vene keel. Ka Lõuna-Osseetia riigikeeled on osseedi keel ja vene keel.
Hoolimata suhteliselt suurest kõnelejate hulgast loetakse osseedi keelt ohustatud keeleks.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel kõneles Venemaal osseedi keelt 451 431 inimest. Lõuna-Osseetias on osseedi keele kõnelejaid hinnanguliselt umbes 50 000.
Osseedi keel on arenenud muistsete alaanide keelest. Osseedi keele foneetikas, morfoloogias ja süntaksis on täheldatavad teatavad kaukaasia keelte mõjud.
Esimene osseedikeelne raamat trükiti 1798. aastal kirillitsas. Kirillitsal põhineva osseedi kirjakeele töötas 1844. aastal välja Anders Johan Sjögren. Aastatel 1923–1938 oli kasutusel ladina tähestikul põhinev kirjakeel. 1938. aastal võeti Põhja-Osseetias taas kasutusele kirillitsal põhinev kirjakeel. Lõuna-Osseetias oli aastatel 1938–1954 tarvitusel gruusia tähestikku kasutav osseedi kirjakeel.
Osseedi keel jaguneb kaheks murdealaks: dõguri murret räägitakse Põhja-Osseetia lääneosas ja Kabardi-Balkaarias ning ironi murret mujal Põhja-Osseetias, Lõuna-Osseetias ja Karatšai-Tšerkessias. Dõguri murret räägib 1/6 osseetidest ja ironi murret 5/6. Veel üht osseedi keele murret, mida on peetud ka eraldi jassi keeleks, räägiti 15. sajandini Ungaris.
Põhja-Osseetias on osseedi keel vene keele kõrval teine riigikeel. Kuid tegelikult on osseedi keele kasutussfäär mitmeti piiratud ja põhiline asjaajamiskeel on vene keel. Ka Lõuna-Osseetia riigikeeled on osseedi keel ja vene keel.
Hoolimata suhteliselt suurest kõnelejate hulgast loetakse osseedi keelt ohustatud keeleks.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel kõneles Venemaal osseedi keelt 451 431 inimest. Lõuna-Osseetias on osseedi keele kõnelejaid hinnanguliselt umbes 50 000.
Osseedi keel on arenenud muistsete alaanide keelest. Osseedi keele foneetikas, morfoloogias ja süntaksis on täheldatavad teatavad kaukaasia keelte mõjud.
Esimene osseedikeelne raamat trükiti 1798. aastal kirillitsas. Kirillitsal põhineva osseedi kirjakeele töötas 1844. aastal välja Anders Johan Sjögren. Aastatel 1923–1938 oli kasutusel ladina tähestikul põhinev kirjakeel. 1938. aastal võeti Põhja-Osseetias taas kasutusele kirillitsal põhinev kirjakeel. Lõuna-Osseetias oli aastatel 1938–1954 tarvitusel gruusia tähestikku kasutav osseedi kirjakeel.
Osseedi keel jaguneb kaheks murdealaks: dõguri murret räägitakse Põhja-Osseetia lääneosas ja Kabardi-Balkaarias ning ironi murret mujal Põhja-Osseetias, Lõuna-Osseetias ja Karatšai-Tšerkessias. Dõguri murret räägib 1/6 osseetidest ja ironi murret 5/6. Veel üht osseedi keele murret, mida on peetud ka eraldi jassi keeleks, räägiti 15. sajandini Ungaris.