Vaucluse'i departemang (Vaucluse)
Nimi tuleneb oru ladinakeelsest nimest Vallis Clausa. Orus asub Vaucluse'i allikas (fontaine de Vaucluse).
Departemang jaguneb halduslikult 17 kantoniks ja 151 vallaks:
Departemangu alla kuulub ka eksklaavina Valréas' kanton Avignoni ringkonnas, mida ümbritseb täielikult Drôme'i naaberdepartemang pöhjas (mis paikneb ka teises piirkonnas - Auvergne-Rhône-Alpesis), Vaucluse'ist eraldab ligi kilomeetrine maariba. Seda nimetatakse "Paavstienklaaviks" (enclave des Papes), kuigi Vaucluse'le on see eksklaav ja Drôme'le enklaav. See pärineb 14. sajandist Avignoni vangipõlve ajast, kui 1316. aastal valiti paavstiks Johannes XXII, kes oli aga ligi 70-aastane ja suhteliselt haiglane, talle ei ennustatud pikka paavstipõlve. Kui ta aga külastas Valréasi linna ja maitses seal talle pakutud kohalikku veini, meeldis see talle nii väga, et ta ostis linna endale, et tagada omale veinivarustatus, ning oli seejärel paavstiks kokku 18 aastat. Hiljem lisas paavst Clemens VI Valréas eksklaavi ka Visan', Grillon' ja Richerenches'i naaberkülad, pannes nii aluse paavstieksklaavile. 1791. aastal Prantsuse revolutsiooni ajal revolutsionääride survel korraldatud plebistsiidiga hääletati Prantsusmaaga liitmise poolt, mida aga paavstivõim ei tunnustanud enne 1814. aastat. Paavstienklaav liidetigi algselt Drôme'i departemanguga, kuid kohalike elanike soovil liideti siiski Vaucluse'ga.
* Vaucluse'i departemangu haldusüksuste loend
Kaart - Vaucluse'i departemang (Vaucluse)
Kaart
Maa (piirkond) - Prantsusmaa
Prantsusmaa lipp |
Prantsusmaa pindala on 551 500 km², koos meretaguste piirkondadega 643 801 km². Pindalalt on ta Euroopas kolmas riik Venemaa ja Ukraina järel. Rahvaarv on 62,8 miljonit, koos meretaguste piirkondadega 68,1 miljonit.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
EU | Baski keel (Basque language) |
BR | Bretooni keel (Breton language) |
CA | Katalaani keel (Catalan language) |
CO | Korsika keel (Corsican language) |
OC | Oksitaani keel (Occitan language) |
FR | Prantsuse keel (French language) |