Inuktituti keel
Inuktitut või Ida-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti ka Inuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut) on Kanadas räägitav inuiti keel. Keele rääkijaid on üle 35 000 (lisatud Lääne-Kanada inuiti), kellest 200 elab väljaspool traditsioonilisi inuittide alasid.
Inuktituti keelt kõneldakse Kanada Arktika saarestikus ja mujal Põhja-Jäämere rannikul kuni Labradori mere rannikuni. Eristatakse kaht murret ja 14 murrakut.
Inuktituti keel jaguneb lääne- ja idamurdeks. Neid peetakse vahel eraldi keelteks. Seetõttu on väljend "inuktituti keel" kahetähenduslik: ta võib tähendada nii lääne- ja idamurret koos kui ka ainult idamurret. Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks: Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut
Inuktituti keele läänemurde nimi on inuinnaqtun. Kirjakeeli eristab see, et inuktituti kirjutatakse silpkirjas ja inuinnaqtuni ladina kirjas, kuid lisaks kajastatakse inuinnaqtunis ka mõningaid ida- ja läänemurde erisusi.
Inuktituti keel on Kanada Loodealade ja Nunavuti üks ametlikke keeli. Nunavutis on neli ametlikku keelt: inglise keel, prantsuse keel, inuktituti keel ja inuinnaqtun.
Inuktituti keele positsioon inuittide seas on tugev. 2001. aasta rahvaloendus loendas Kanadas 24 000 inuitti, kellest 80% väitis end inuktituti keelt oskavat ja 3500 neist väitis end oskavat üksnes inuktituti keelt.
Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks:
* Kivalliq-Aiviliki murded
* Kivalliq (enda nimi ᑭᕙᓪᓕᕐᒥᐅᑦ Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun; ingl. Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto)). Nunavutis ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) ja ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove).
* ingl. Qairnirmiut subdialect. Hõimud: Qaernermiut, (?) Harvaqtormiut
Inuktituti keelt kõneldakse Kanada Arktika saarestikus ja mujal Põhja-Jäämere rannikul kuni Labradori mere rannikuni. Eristatakse kaht murret ja 14 murrakut.
Inuktituti keel jaguneb lääne- ja idamurdeks. Neid peetakse vahel eraldi keelteks. Seetõttu on väljend "inuktituti keel" kahetähenduslik: ta võib tähendada nii lääne- ja idamurret koos kui ka ainult idamurret. Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks: Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut
Inuktituti keele läänemurde nimi on inuinnaqtun. Kirjakeeli eristab see, et inuktituti kirjutatakse silpkirjas ja inuinnaqtuni ladina kirjas, kuid lisaks kajastatakse inuinnaqtunis ka mõningaid ida- ja läänemurde erisusi.
Inuktituti keel on Kanada Loodealade ja Nunavuti üks ametlikke keeli. Nunavutis on neli ametlikku keelt: inglise keel, prantsuse keel, inuktituti keel ja inuinnaqtun.
Inuktituti keele positsioon inuittide seas on tugev. 2001. aasta rahvaloendus loendas Kanadas 24 000 inuitti, kellest 80% väitis end inuktituti keelt oskavat ja 3500 neist väitis end oskavat üksnes inuktituti keelt.
Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks:
* Kivalliq-Aiviliki murded
* Kivalliq (enda nimi ᑭᕙᓪᓕᕐᒥᐅᑦ Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun; ingl. Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto)). Nunavutis ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) ja ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove).
* ingl. Qairnirmiut subdialect. Hõimud: Qaernermiut, (?) Harvaqtormiut
Maa (piirkond)
-
Kanada
Kanada [k'anada] on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. Kanada koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala.
Kanada on pindala (9 984 670 km²) poolest Venemaa järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).