Püssi (Püssi linn)
Elroni reisirong Püssi peatuses Püssi on vallasisene linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonna loodeosas Lüganuse vallas. Asub Purtse jõe ida- ja Roodu jõe läänekaldal.
2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel ühines Püssi linn Maidla ja Lüganuse vallaga (uus nimi Lüganuse vald) ja lakkas olemast iseseisev omavalitsusüksus.
Püssit kui maakohta on esimest korda mainitud 1472. aastal (Püssz). Tol ajal oli Püssi alev raskesti läbitav soine maa-ala.
Linna territoorium on kuulunud Lüganuse kihelkonda. Püssi alevile pandi alus 1869. aastal alustatud Paldiski–Peterburi raudtee ehitusega. Vähem kui kahe aastaga valmis 4. klassi jaam (hävis sõjas 1944. aastal).
Esimeseks tööstusettevõtteks oli Püssi mõisa saeveski Purtse jõe kaldal. Seoses sellega on Püssi mõisa nimetatud ka Uue-Purtseks (Neu-Isenhof).
Praeguse linna territooriumil töötasid ka kohvitööstus, mööblitöökojad, nahaparkimistöökojad, elektrijaam. Viimane ehitati sinna 1930ndate lõpus. Suurärimees Anton Nurk kauples Püssis aga soolast-rauast moodsate masinateni.
1926. aastal valmis Püssi mõisa härrastemaja varemeil Püssi koolimaja (tänapäeval Lüganuse keskkool).
Püssi sai töölisaleviks 27.05.1954. aastal ja linnaks 1993. aastal.
2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel ühines Püssi linn Maidla ja Lüganuse vallaga (uus nimi Lüganuse vald) ja lakkas olemast iseseisev omavalitsusüksus.
Püssit kui maakohta on esimest korda mainitud 1472. aastal (Püssz). Tol ajal oli Püssi alev raskesti läbitav soine maa-ala.
Linna territoorium on kuulunud Lüganuse kihelkonda. Püssi alevile pandi alus 1869. aastal alustatud Paldiski–Peterburi raudtee ehitusega. Vähem kui kahe aastaga valmis 4. klassi jaam (hävis sõjas 1944. aastal).
Esimeseks tööstusettevõtteks oli Püssi mõisa saeveski Purtse jõe kaldal. Seoses sellega on Püssi mõisa nimetatud ka Uue-Purtseks (Neu-Isenhof).
Praeguse linna territooriumil töötasid ka kohvitööstus, mööblitöökojad, nahaparkimistöökojad, elektrijaam. Viimane ehitati sinna 1930ndate lõpus. Suurärimees Anton Nurk kauples Püssis aga soolast-rauast moodsate masinateni.
1926. aastal valmis Püssi mõisa härrastemaja varemeil Püssi koolimaja (tänapäeval Lüganuse keskkool).
Püssi sai töölisaleviks 27.05.1954. aastal ja linnaks 1993. aastal.
Kaart - Püssi (Püssi linn)
Kaart
Maa (piirkond) - Eesti
 |
 |
| Eesti lipp | |
Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit, koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti territoorium Liivimaa osa ja kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani või Poola koosseisu.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| ET | Eesti keel (Estonian language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |