Jonava
Jonava peamiseks tööstusharuks on keemiatööstus. Linna suurim tööandja on Achemos grupėle kuuluv tehas Achema. Suur osa on ka toiduainetetööstus: linnas valmistatakse jahu ja küpsetatakse pirukaid. Linnas on ka mööblitootmisettevõte UAB Baldai Jums.
Haridust annavad kaks gümnaasiumit, keskkool, neli põhikooli ja kaks algkooli. Linnas asub raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, endises postijaama hoones asuv koduloomuuseum, kaks katoliku kirikut (vanem aastast 1622, uuem aastast 1793) ja Jonava raudteejaam.
Linna järgi on nimetatud Birštonase kihistu Jonava kihistik.
Linn on rajatud 18. sajandil. Selle rajas Skaruliai mõisa omanik Dominik Kossakowski, pärimuse kohaselt kasutas ümbruskonna rahvas seda paika jaanipäeva tähistamiseks (leedu jonienė) ja jaanitule tegemiseks, sellest tulenevat ka asula nimi. Aastal 1729 läbi viidud rahvaloenduse kohaselt olid kõik alevi elanikud juudid.
Aastal 1835 rajati sinna postijaam. Aastal 1838 hakkas asulat läbima telegraafiliin (alguses optiline, pärastpoole elektromagnetiline). Linnaõigused sai 1864. aastal. Aastal 1871 hakkas linna läbima Liibavi-Romno raudtee. Aastal 1893 püstitati linna esimene veski. Järgmisel aastal põles linn maha, see ehitati uuesti üles korrapärase planeeringuga asulana. Tulekahju laastas linna ka aastal 1905, mil põles raudteejaama ümbruskond.
Aastal 1912 avati linnas tikuvabrik. 14. augustil 1941 hukkasid saksa okupatsiooniväed 552 Jonava juuti, kokku hukati 2108 linna elanikku. Aastal 1946 kohandati tikuvabrik ümber mööblivabrikuks. Aastal 1962 rajati linna keemiatehas Achema, mis oli esimene tehas Leedu aladel, kus toodeti tööstuslikult ammoniaaki (1965). 20. märtsil 1989 toimus tehases maailma suurim ammoniaagileke (7500 tonni), millega kaasnes veel tulekahju nitrofosfaati tootvas hoones ja väetiseladudes. Õnnekombel hukkus katastroofis vaid 7 inimest. Kėdainiai suunas liikunud mürgipilv kattis 50 kilomeetrit pika ja 7 kilomeetrit laia maa-ala.
Kaart - Jonava
Kaart
Maa (piirkond) - Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919)
Leedu lipp |
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (leedu keeles Lietuvos Tarybų Socialistinė Respublika, vene keeles Литовская Советская Социалистическая Республика) oli sõdadevahelisel perioodil lühikest aega eksisteerinud Nõukogude Venemaa nukuriik. Selle kuulutas 16. detsembril 1918 välja Vincas Mickevičius-Kapsukase ajutine revolutsiooniline valitsus. Esimene Leedu NSV kadus 27. veebruaril 1919, kui see liideti Valgevene Nõukogude Sotsialistiku Vabariigiga ning moodustati Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
LT | Leedu keel (Lithuanian language) |
PL | Poola keel (Polish language) |
RU | Vene keel (Russian language) |