Kaart - Hrodna

Hrodna ehk Grodna (valgevene keeles Гродна, Горадня (Horadnia) või Гародня (Harodnia), poola Grodno, leedu Gardinas) on linn Valgevenes lääneosas, Hrodna oblasti ja Hrodna rajooni halduskeskus. Ta asub Nemunase jõel Poola ja Leedu piiri lähedal (vastavalt umbes 20 ja 30 km kaugusel).

Linna läbib Peterburist Vilniuse kaudu Varssavisse kulgev raudteeliin. Linnas elab 327 500 elanikku (2009), kellest 62,57% on valgevenelasi, 19,74% poolakaid, 12,2% venelasi, 1,82% ukrainlasi ja 3,67% teistest rahvustest inimesi. Enne Teist maailmasõda oli Hrodna poola-juudi enamusega linn.

1 – Kastryčnicki rajoon, 2 – Leninski rajoon Hrodna on jagatud halduslikult kaheks rajooniks. Nemunase vasakkaldal asub Kastryčnicki rajoon, paremkaldal aga Leninski rajoon. Linnas asuv Püha Francis Xavieri katedraal on Basilica minoris. Linnas asub Hrodna loomaaed, mis on Valgevene vanim ja kus 2011. aasta seisuga oli 317 liigist loomi.

Põhjasõjas piirasid Rootsi väed aastal 1706 linnas asunud Vene vägesid, aga aastal 1708 toimus linnas väike kokkupõrge Vene vägede ning rootslaste eelväesalga vahel. Hrodna piirkond koos Valgevenega kuulus kuni 1795. aastal toimunud III Poola jagamiseni Rzeczpospolita riigi koosseisu, pärast aga III Poola jagamist loobus Rzeczpospolita kuningas Stanisław August Poniatowski Grodnas Rzeczpospolita kuningatroonist ning asus elama Hrodna kuningalossi, kus ta elas kuni 1797. aastani, kui ta lahkus uue Vene keisri Paul I kutsel Peterburi, kus ta ka 1798. aastal suri.

Pärast III Poola jagamist 1795. aastal kuulus Grodno ametlikult Vene impeeriumi koosseisu.

Alates 1920. aasta oktoobrist oli Grodno Poola võimu all. 1931. aastal olid Grodno elanikest 61% poolakad, 36% juudid, 2% valgevenelased, kuid oli ka teisi tillukesi vähemusi. Punaarmee hõivas Grodno 20.–22. septembril 1939. 23. juunist 1941 kuni 16. juulini 1944 oli linn Saksa vägede poolt okupeeritud.