Suulu keel

Suulu keel
Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest. Emakeel on see umbes 22,7% lõunaaafriklastele, kuigi rohkem kui pool Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvastikust saab sellest aru. Suulu keel sarnaneb väga koosa keelega ja neid kahte peetakse vastastikku mõistetavaks.

Suulu keel on suurima kõnelejate arvuga keel Lõuna-Aafrika Vabariigis, ületades isegi inglise ja afrikaani keele. Seda kõneldakse enim KwaZulu-Natali ja Mpumalanga provintsides. Suulu keele kõnelejaid leidub veel ka Zimbabwes, Lesothos, Malawis, Svaasimaal ja Mosambiigis. Kõnelejate arv 2006. aasta seisuga on Lõuna-Aafrika Vabariigis 9 980 000 ja see on kasvamas. Kõikides riikides on kõnelejaid kokku 10 349 100. Suulu kirjakeel põhineb ladina tähestikul.

Suulu keeles on mitmeid dialekte, millest nelja järgmist peetakse peamisteks: Suulu (Suulumaa), Suulu (Natali), Lala ja Qwabe. Suulu keelel põhineb ka üks pidžinkeel, mis kasutab segu suulu, inglise, afrikaani ja teiste Aafrika keelte sõnavarast.

Maa (piirkond)
  • Lesotho
    Katze paisust Malibamatso jõel]] Lesotho (ametlikult Lesotho Kuningriik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist.

    Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 40% elanikest elab allpool vaesuspiiri.
  • Lõuna-Aafrika Vabariik
    Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).

    Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.