Hausa keel
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos. Seda keelt kõnelevad emakeelena umbes 25 miljonit inimest ja teise keelena umbes 15 miljonit inimest, seega on hausa keel Aafrikas kõnelejate arvult neljandal kohal (araabia, berberi ja suahiili keele järel). Hausa keel on levinuim lingua franca Lääne- ja Kesk-Aafrikas.
Hausa keele standard on Nigeeria suuruselt teises linnas Kanos kõneldav Kano murre, mis kuulub hausa keele idamurderühma.
Hausa keeles on viis täishäälikut, mida saab hääldada nii lühikeselt kui pikalt ning neli diftongi (kokku 14 vokaalfoneemi).
Monoftongid:
a) Lühikesed vokaalid: /a/, /e/, /i/, /o/ ja /u/.
b) Pikad vokaalid: /aa/, /ee/, /ii/, /oo/ ja /uu/.
Diftongid: /ai/, /au/, /iu/ ja /ui/.
Hausa keel kuulub toonikeelte hulka. Kõiki täishäälikuid võib hääldada madala, kõrge või langeva tooniga. Standardses kirjakeeles tooni ei märgita.
à è ì ò ù (madal toon)
á é í ó ú (kõrge toon)
Hausa keele standard on Nigeeria suuruselt teises linnas Kanos kõneldav Kano murre, mis kuulub hausa keele idamurderühma.
Hausa keeles on viis täishäälikut, mida saab hääldada nii lühikeselt kui pikalt ning neli diftongi (kokku 14 vokaalfoneemi).
Monoftongid:
a) Lühikesed vokaalid: /a/, /e/, /i/, /o/ ja /u/.
b) Pikad vokaalid: /aa/, /ee/, /ii/, /oo/ ja /uu/.
Diftongid: /ai/, /au/, /iu/ ja /ui/.
Hausa keel kuulub toonikeelte hulka. Kõiki täishäälikuid võib hääldada madala, kõrge või langeva tooniga. Standardses kirjakeeles tooni ei märgita.
à è ì ò ù (madal toon)
á é í ó ú (kõrge toon)
Maa (piirkond)
-
Nigeeria
Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 7. kohal. Prognooside kohaselt elab 2050. aastal seal ligi 400 miljonit inimest ja riik on siis elanike arvult maailma neljas. -
Niger
Riik on nime saanud Nigeri jõe järgi. -
Togo
Riik jaguneb viieks piirkonnaks: