Fääri keel
Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.
Seda kõneleb umbes 80 000 inimest, neist umbes 48 000 Fääri saartel, umbes 25 000 Taanis ja umbes 5000 Islandil.
* Paul Ariste, "Fääri keelest" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 9, lk 552–554
* Enn Lillemets, "Förjalased räägivad förja keelt" (vastuväited nimetuste fääri keel ja fäärlane kasutamisele) – Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 771; kommentaar Peeter Pällilt lk 772
Seda kõneleb umbes 80 000 inimest, neist umbes 48 000 Fääri saartel, umbes 25 000 Taanis ja umbes 5000 Islandil.
* Paul Ariste, "Fääri keelest" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 9, lk 552–554
* Enn Lillemets, "Förjalased räägivad förja keelt" (vastuväited nimetuste fääri keel ja fäärlane kasutamisele) – Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 771; kommentaar Peeter Pällilt lk 772
Maa (piirkond)
-
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass. Valuuta on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega. Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt.
Fääri saarte sümbol on lammas ja seda on kujutatud saarte vapil. Enamik saari on mägised ja järskude kaljurannikutega. Kõrgeim tipp on 882-meetrine Slættaratindur, mis asub Eysturoy saare põhjaosas. -
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel. Koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab ta Taani Kuningriigi, mille suhte nende piirkondadega määrab Rigsfællesskabet.
Taani ühendatud kuningriik tekkis kaheksandal sajandil oskusliku merejõuna keset võitlust kontrolli üle Läänemere üle. 1397. aastal ühines ta Norra ja Rootsiga, moodustades Kalmari uniooni, kuni viimase eraldumiseni 1523. aastal; allesjäänud Taani-Norra kuningriik püsis kuni 1814. aastani. Alates 17. sajandist viisid mitmed sõjad Rootsi impeeriumiga territoriaalsete eraldumiseni ning pärast Napoleoni sõdu liideti Norra Rootsiga, Taani aga jättis endale Fääri saared, Gröönimaa ja Islandi. 19. sajandil toimunud natsionalistlike liikumiste hoog sai lüüa esimeses Schleswigi sõjas ning 1864. aasta teise Schleswigi sõja tulemusel kaotati Schleswigi hertsogkond Preisimaale. Taani jäi esimese maailmasõja ajal neutraalseks, kuid sai 1920. aastal tagasi Schleswigi põhjaosa. 1940. aasta aprillis toimus Saksa sissetungil lühike sõjaline kokkupõrge, samas kui Taani vastupanuliikumine oli aktiivne 1943. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta mais. Riigi tööstus on kõrgelt arenenud ja sellest kujunes juba 19. sajandi teises pooles põllumajandustoodete tööstuslik eksportija. 20. sajandi alguses sisse viidud sotsiaalsed ja tööturu reformid lõid aluse praegusele kõrgelt arenenud segamajandusega heaoluriigi mudelile.