Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Afrikaani keel on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 ametlikest keelest. See sai seal ametlikuks keeleks 1925. Namiibias on see tunnustatud vähemuskeel ja lingua franca.
Inglise keel on Lõuna-Aafrika Vabariigis hakanud afrikaani keelt mitmest funktsioonist välja tõrjuma.
Keel kujunes pärast 1652. aastat välja hollandi kolonistide keelest oletatavasti eeskätt Lõuna-Hollandi provintsi, Zeelandi provintsi ja Utrechti provintsi murrete põhjal. Hollandi standardkeelega võrreldes on afrikaani keele morfoloogias toimunud suured ühtlustused ja lihtsustused. Arvatakse, et seda on osalt põhjustanud kreoolistumine, sealhulgas malai keele mõjul.
Kirjakeel kujunes välja 1870. aastatest kirjanike algatusel (seni oli kirjakeelena kasutusel olnud hollandi keel). Koolis võeti see kasutusele 1914.
17. sajandil alguse saanud isoleerituse tõttu algsest hollandi keeleruumist arenes uushollandi keelest omaette afrikaani keel, mida 20. sajandil sellisena täielikult tunnustati. Juba 1775. aastal ei kõnelnud enamik Kapimaa koloonia elanikke enam puhast hollandi keelt. Siiski jäi hollandi keel oma Euroopa normiga kuni 20. sajandi alguseni kirjakeeleks, mida koolis õpetati, sellal kui afrikaani keelt tarvitati pikka aega pigem suuliselt. Afrikaani keel erineb hollandi keelest uuenduste, peamiselt lihtsustuste tõttu morfoloogias ning laenude tõttu Aafrika keeltest ja inglise keelest.
Afrikaani keel on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 ametlikest keelest. See sai seal ametlikuks keeleks 1925. Namiibias on see tunnustatud vähemuskeel ja lingua franca.
Inglise keel on Lõuna-Aafrika Vabariigis hakanud afrikaani keelt mitmest funktsioonist välja tõrjuma.
Keel kujunes pärast 1652. aastat välja hollandi kolonistide keelest oletatavasti eeskätt Lõuna-Hollandi provintsi, Zeelandi provintsi ja Utrechti provintsi murrete põhjal. Hollandi standardkeelega võrreldes on afrikaani keele morfoloogias toimunud suured ühtlustused ja lihtsustused. Arvatakse, et seda on osalt põhjustanud kreoolistumine, sealhulgas malai keele mõjul.
Kirjakeel kujunes välja 1870. aastatest kirjanike algatusel (seni oli kirjakeelena kasutusel olnud hollandi keel). Koolis võeti see kasutusele 1914.
17. sajandil alguse saanud isoleerituse tõttu algsest hollandi keeleruumist arenes uushollandi keelest omaette afrikaani keel, mida 20. sajandil sellisena täielikult tunnustati. Juba 1775. aastal ei kõnelnud enamik Kapimaa koloonia elanikke enam puhast hollandi keelt. Siiski jäi hollandi keel oma Euroopa normiga kuni 20. sajandi alguseni kirjakeeleks, mida koolis õpetati, sellal kui afrikaani keelt tarvitati pikka aega pigem suuliselt. Afrikaani keel erineb hollandi keelest uuenduste, peamiselt lihtsustuste tõttu morfoloogias ning laenude tõttu Aafrika keeltest ja inglise keelest.
Maa (piirkond)
-
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).
Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis. -
Namiibia
Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, Vachellia erioloba) Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.
Riik vabanes Lõuna-Aafrika võimu alt ja saavutas iseseisvuse 21. märtsil 1990 Namiibia Vabadussõjas. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse. Riigi pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek.