Taani kroon
kr
Taani kroon on Taani s ja selle autonoomses provintsis Gröönimaal kasutatav rahaühik. 1 kroon ("kroner") jaguneb 100 ööriks (øre).ISO 4217 kood: DKK, lühend kr. Kasutatakse ka vorme DKR või Dkr, kuigi need sümbolid pole ametlikud. Fääri saartel kasutatakse Taani krooni münte.
Taani kroon võeti Taanis kasutusele 1873. aastal (vahetades välja riigitaalri (rigsdaler) kursiga 2 krooni = 1 riigitaaler) Skandinaavia Rahaliidu tulemusel.
Taani kroon seoti 1987. aastast Saksa margaga, pärast Saksamaa üleminekut eurole on Taani kroon 1999. aastast ERM2 liikmelisuse kaudu seotud euroga. Fikseeritud kurss on 1 € = 7,46038 DKK. Taani krooni kursi lubatud kõikumisvahemik on ±2,25%. 8. augustil 2011 oli Taani krooni kurss 1 € = 7,4489 DKK.
Taanlased hääletasid 2000. aasta referendumil euro kasutusele võtmise vastu, kuid valitsusel on siiani plaanis Taani liitumine ühtse valuutaga. Praegune Lars Løkke Rasmusseni valitsus on lubanud korraldada referendumi enne järgmisi Taani parlamendivalimisi.
Taanis on kaks pangatäheseeriat. Uus pangatäheseeria näitab esiküljel sildu ja tagaküljel vanu esemeid:
* 1000 kr – esiküljel Suur-Beldi sild
* 500 kr – esiküljel kuninganna Alexandrine sild
* 200 kr – esiküljel Knippelisild Kopenhaagenis
* 100 kr – esiküljel vana Lillebelti sild
Maa (piirkond)
-
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass. Valuuta on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega. Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt.
Fääri saarte sümbol on lammas ja seda on kujutatud saarte vapil. Enamik saari on mägised ja järskude kaljurannikutega. Kõrgeim tipp on 882-meetrine Slættaratindur, mis asub Eysturoy saare põhjaosas. -
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel. Koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab ta Taani Kuningriigi, mille suhte nende piirkondadega määrab Rigsfællesskabet.
Taani ühendatud kuningriik tekkis kaheksandal sajandil oskusliku merejõuna keset võitlust kontrolli üle Läänemere üle. 1397. aastal ühines ta Norra ja Rootsiga, moodustades Kalmari uniooni, kuni viimase eraldumiseni 1523. aastal; allesjäänud Taani-Norra kuningriik püsis kuni 1814. aastani. Alates 17. sajandist viisid mitmed sõjad Rootsi impeeriumiga territoriaalsete eraldumiseni ning pärast Napoleoni sõdu liideti Norra Rootsiga, Taani aga jättis endale Fääri saared, Gröönimaa ja Islandi. 19. sajandil toimunud natsionalistlike liikumiste hoog sai lüüa esimeses Schleswigi sõjas ning 1864. aasta teise Schleswigi sõja tulemusel kaotati Schleswigi hertsogkond Preisimaale. Taani jäi esimese maailmasõja ajal neutraalseks, kuid sai 1920. aastal tagasi Schleswigi põhjaosa. 1940. aasta aprillis toimus Saksa sissetungil lühike sõjaline kokkupõrge, samas kui Taani vastupanuliikumine oli aktiivne 1943. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta mais. Riigi tööstus on kõrgelt arenenud ja sellest kujunes juba 19. sajandi teises pooles põllumajandustoodete tööstuslik eksportija. 20. sajandi alguses sisse viidud sotsiaalsed ja tööturu reformid lõid aluse praegusele kõrgelt arenenud segamajandusega heaoluriigi mudelile. -
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast
Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus. Asub Ameerika maailmajaos, hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart, mis asuvad Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.