Kuna
kn
Kuna on Horvaatia endine rahaühik, mis oli kasutusel 1994–2022. 1 kuna jagunes 100 lipaks. Lühend HRK.Kuna tähendab horvaadi keeles kärplasi, nimetus tuleneb sellest, et keskajal kasutati Horvaatia alal maksevahendina nugisenahku. Ka juba Rooma riigi ajal koguti Ülem- ja Alam-Pannoonia provintsides makse nugisenahkades, horvaadi keeles ongi maks marturina, mis tuleneb vanaladinakeelsest nugise nimetusest martus. Lipa tähendab horvaadi keeles pärna, nimetus tuli sellest, et Habsburgide ajal istutati Horvaatia alal turuplatsidele pärnapuid.
Kuna võeti esmakordselt kasutusele 26. juulil 1941 Ante Pavelići Sõltumatus Horvaadi Riigis, mis oli tegelikult Natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia nukuriik, vahetuskursiga 20 kuna = 1 riigimark. Kuna oli kasutusel kuni juulini 1945, kui selle vahetas välja uuesti Jugoslaavia dinaar, vahetuskursiga 40 kuna = 1 dinaar.
Pärast Horvaatia iseseisvumist Jugoslaavia FSV-st vahetas 23. detsembril 1991 Jugoslaavia dinaari välja Horvaatia dinaar. Dinaari väärtus aga vähenes kiirelt, dinaari vahetas välja kuna 30. mail 1994, vahetuskursiks 1000 dinaari = 1 kuna. Kuna seoti Saksa margaga, ka kuna rahatähed olid disainilt vägagi sarnased 1990. aastate Saksa marga rahatähtedele.
Horvaatia keskpanga poliitikaks oli kuna ja euro (varem marga) vahetuskursi hoidmine stabiilsena, alates euro kasutuselevõtust 1999. aastal püsis kuna ja euro vahetuskurss enam-vähem stabiilsena 1 euro = 7,5 kuna juures väikese kõikumisega. 10. juulil 2020 liitus Horvaatia Euroopa vahetuskursimehhanismiga, kuna vahetuskurss euroga fikseeriti – 1 euro = 7,53450 kuna. Horvaatia liitus Euroopa Liiduga 1. juulil 2013, kuid esialgne plaan eurole üle minna peale nelja aastat liikmelisust osutus liiga lühikeseks.
1. jaanuaril 2023 läks Horvaatia üle eurole. Kuna jäi sularahas paralleelselt käibele esimeseks kaheks nädalaks, kuni 14. jaanuarini. 5. septembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 on kohustuslik kuvada hindu korraga eurodes ja kunades. Sularaha saab vahetada eurodeks euroala maade keskpankades kuni 28. veebruarini 2023, kõikides Horvaatia pankades ja postkontorites kuni 2023. aasta lõpuni. Horvaatia pangas saab münte vahetada kuni 2025. aasta lõpuni ja rahatähti igavesti.
Horvaatias on käibel kaheksa nominaaliga rahatähed, rahatähtede disain sarnaneb 1990. aastate Saksa marga rahatähtedele:
* 1000 kuna (150x75 mm), esiküljel Ante Starcevici (1823–1896) portree, tagaküljel esimese Horvaatia kuninga Tomislavi (925) kuju ja Zagrebi katedraal (1217);
* 500 kuna (146x73 mm), esiküljel Marko Marulici (1450–1524) portree, tagaküljel Diocletianuse palee Splitis ja 11. sajandi Horvaatia valitseja kuju;
* 200 kuna (142x71 mm), esiküljel Stjepan Radici portree, tagaküljel sõjaväejuhtimise hoone Osijekis ja Osijeki kindluse põhijoonis;
