Kaart - Rheinland-Pfalz

Rheinland-Pfalz
Rheinland-Pfalz [r'ainlant-pfalts] ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.

Liidumaa moodustati peale teist maailmasõda Prantsuse okupatsioonitsoonist, mis paiknes Prantsusmaast põhjas (välja arvatud Saarimaa, mis eraldati ja sai omaette protektoraadiks). Selle moodustasid Preisimaa Reini provintsi kaks lõunapoolsemat ringkonda – Koblenzi ja Trieri ringkond –, lisaks Hessen-Nassau lääneosa, Hesseni suurhertsogkonna osa Reini läänekaldal ja Pfalzi kuurvürstkonna, mis eraldati Baierist. Prantsusmaa jagas okupatsioonitsooni algselt kaheks osaks – Rheinland-Hesse-Nassau, mille moodustasid Koblenzi, Trieri ja Montabauri ringkond ja Hesse-Pfalz, mille moodustasid Reini-tagune Hesse (Rheinhesseni) ja Pfalzi ringkond. Liidumaa asutati 30. augustil 1946 kindral Marie-Pierre Kœnigi juhitud Prantsuse sõjaväevalitsuse poolt. Algselt kutsuti liidumaad Reini-Pfalziks (Rheinpfälzisches Land või Land Rheinpfalz), nime Rheinland-Pfalz on esmamainitud 18. mai 1947 põhiseaduses.

Peale Saarimaa protektoraadiks kuulutamist kaalus Prantsusmaa algselt ka teiste Reinist läände jäävate alade okupeerimist, kuid kuna USA ja Inglismaa olid juba oma tsoonides loonud uued liidumaad, avaldasid nad ka Prantsusmaale survet, ning Prantsusmaa asutaski Rheinland-Pfalzi, lisaks ka Badeni ja Württemberg-Hohenzollerni liidumaad, kuid keelas Saarimaa Rheinland-Pfalziga liitmise. Liidumaa pealinnaks nimetati Mainz, kuid sõjapurustuste tõttu polnud Mainzis piisavalt haldushooneid, mistõttu algselt kogunesid liidumaa valitsus ja maapäev Koblenzis. Esimene maapäev kogunes Koblenzis 22. novembril 1946, seal koostati põhiseaduse esimene mustand. Liidumaa peaministriks nimetas Prantsuse sõjaväevalitsus 2. detsembril 1946 Wilhelm Bodeni (CDU).

25. aprillil 1947 hääletas maapäev uue põhiseaduse vastuvõtmise kohta, CDU hääletas poolt, kuid SPD ja kommunistlik partei vastu. Probleemiks oli algses põhiseaduses erinevate koolide loomine katoliiklastele ja luterlastele. 18. mail 1947 korraldatud rahvahääletusel võtsid valijad põhiseaduse vastu 53% : 47%. Kui peamiselt katoliiklik põhja- ja lääneosa olid poolt, siis Rheinhessen ja Pfalz olid vastu. Samal päeval toimusid ka maapäeva valimised, kus CDU võitis 47 ja SPD 34 kohta, Liberaalne Partei (Liberale Partei) ja Sotsiaalne Rahvaliit (Soziale Volksbund), mis hiljem ühinesid FDPks, 11 kohta ja kommunistid 8 kohta. Boden jätkas peaministrina, kuid kuna ta oli ka omaenda parteis vastuoluline, keeldus SPD koalitsiooni moodustamast ja ta astus tagasi, tema asemel sai peaministriks Peter Altmeier, kes astus ametisse 9. juulil 1947. Altmeierist sai Saksamaa liidumaade pikima valitsusajaga peaminister – ta valitses kokku 22 aastat (1947–1969).

Algselt kogunesidki liidumaa avalikud asutused – valitsus, maapäev ja konstitutsioonikohus – Koblenzis. Kohe hakati aga kaaluma ka kolimist Mainzi, kumbki linn proovis end tõestada sobivaimana valikuna liidumaa pealinnaks. Altmeier ise soovis pealinnana näha Mainzi, kuna teadis, et lõunaosa, eriti Pfalz, ei aktsepteeriks Koblenzit kunagi pealinnana, kuna see oli liiga kaugel põhjas ja oli varem olnud Preisimaa osa. 16. mail 1950 kolisidki maapäev ja valitsus ise Mainzi. Siiski jäid paljud valitsus- ja kohtuasutused Koblenzisse, ka konstitutsioonikohus ja liidumaa arhiiv, lisaks tegutseb Koblenzis 1952. aastast ka Saksamaa riigiarhiiv.

"Kättemaksumaaks" (saksa keeles "Land aus der Retorte") kutsutud Rheinland-Pfalzis tekkis kogukonna- ja ühtsustunne väga aeglaselt, kuna see oli loodud mitmete Saksa riikide osadest ilma kohalike elanike arvamusi arvestamata; liidumaad ei peetud elujõuliseks, eriti kuna seal oli väga vähe suuremaid tööstuskeskuseid. Samas aitas mingil määral majandust tugevdada Bundeswehri ning liitlasvägede sõjaväebaaside asutamine (näiteks Ramsteini õhuväebaas Kaiserslauternis). 1956. aastal korraldati liidumaa viies ringkonnas – Koblenzi, Trieri, Montabauri, Rheinhesseni ja Pfalzi ringkondades petitsioonid Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse 29. artikli alusel liidumaast lahkulöömiseks ja liitumiseks teiste liidumaadega – Koblenzi ja Trieri ringkond soovisid liituda Nordrhein-Westfaleni, Montabauri ja Rheinhesseni ringkond Hesseniga ning Pfalz kas Baieri või Baden-Württembergiga. Peale Pfalzi saadi kõikides ringkondades kokku vajalik kvoorum, kui referendum ise sai teoks alles 19. jaanuaril 1975. Referendumil hääletasid kõik ringkonnad Rheinland-Pfalzi liidumaasse jäämise poolt (Koblenzi ja Trieri ringkond 66,47%, Rheinhesseni ringkond 74,88% ja Montabauri ringkond 68,77%). Sellega pandi sellele küsimusele punkt. Ainsaks suuremaks tüliküsimuseks on kolme endise Mainzi Reini-taguse linnajao – Amöneburgi, Kasteli ja Kostheimi küsimus, mis peale teist maailmasõja linnast eraldati ja liidendati Hesseni liidumaa pealinna Wiesbadeniga.

 
Kaart - Rheinland-Pfalz
Kaart
Nokia (ettevõte) - Kaart - Rheinland-Pfalz
Nokia (ettevõte)
OpenStreetMap - Kaart - Rheinland-Pfalz
OpenStreetMap
Rhineland-Palatinate...
3612x3037
freepages.genealogy....
Germany-map-2007.png
2173x2551
www.zonu.com
Saarland.jpg
1484x1600
1.bp.blogspot.com
Saarland.jpg
1484x1600
1.bp.blogspot.com
Mayen_Koblenz.jpg
1806x1272
upload.wikimedia.org
Airports-and-airfiel...
1273x1500
www.zonu.com
Gewaessernetz-Rheinl...
1000x1451
www.mr-kartographie....
MapRhineland-Palatin...
1044x1300
freepages.family.roo...
Bundeslaender_BG3~3....
1280x1024
s1.germany.travel
Landschaften-Rheinla...
1000x1285
www.mr-kartographie....
palatinat70.gif
972x1199
d-maps.com
11346123-political-m...
909x1200
us.123rf.com
7983910-rhineland-pa...
900x1200
us.123rf.com
Stadtplan-Koblenz-57...
1000x1000
www.hot-map.com
Stadtplan-Ludwigshaf...
1000x1000
www.hot-map.com
depositphotos_601917...
953x1024
static6.depositphoto...
depositphotos_601920...
953x1024
static6.depositphoto...
depositphotos_965268...
950x950
static8.depositphoto...
Landkarte-Trier-5142...
1000x892
www.hot-map.com
depositphotos_595778...
819x1024
static6.depositphoto...
Maa (piirkond) - Saksamaa
Saksamaa lipp
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.

Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Kaart - SaksamaaGermany_OnEarth_WMS.png
Germany_OnEarth_WMS....
1446x1942
freemapviewer.org
Kaart - SaksamaaGermany_general_map.png
Germany_general_map....
1979x2518
freemapviewer.org
Kaart - SaksamaaGermany_Regions_Routes.png
Germany_Regions_Rout...
2041x2434
freemapviewer.org
Kaart - Saksamaagermany_rel_94.jpg
germany_rel_94.jpg
1012x1248
freemapviewer.org
Kaart - Saksamaa1000px-Map_Germany_L%C3%A4nder-en.svg.png
1000px-Map_Germany_L...
1000x1397
freemapviewer.org
Valuuta / Keel  
ISO Valuuta Sümbol Significant Figures
EUR Euro (Euro) € 2
ISO Keel
DE Saksa keel (German language)
Asum - Maa (piirkond)  
  •  Austria 
  •  Belgia 
  •  Holland 
  •  Luksemburg 
  •  Poola 
  •  Prantsusmaa 
  •  Taani 
  •  Tšehhi 
  •  Šveits