Kaart - Mägi-Badahšan (Gorno-Badakhshan)

Mägi-Badahšan (tadžiki Кӯҳистони Бадахшон, کوهستان بدخشان) on 2. jaanuaril 1925 NSV Liidu Kesktäitevkomitee määrusega moodustatud autonoomia Tadžikistani (algselt Tadžiki ANSV, hiljem Tadžiki NSV) koosseisus.

Praegu on see autonoomne vilajett (вилояти мухтори), mis hõlmab umbes 45% riigi territooriumist (63 700 või 64 200 km²) ning piirneb Kõrgõzstani, Hiina ja Afganistaniga.

Piirkonna kohta kasutatakse ka nimesid Badahšan ja Pamiir, mis õigupoolest tähistavad Mägi-Badahšanist laiemaid piirkondi. Pamiiriks on nimetatud ka Mägi-Badahšani idaosa, mis kattub Murgobi rajooni territooriumiga.

Mägi-Badahšan on üks isoleerituimaid ja kõige raskemini ligipääsetavaid piirkondi Kesk-Aasias. Ta asub Tadžikistani kõrgmäestikuosas ning on mahajäänud piirkond.

Nõukogude Liidu ajal oli juurdepääs Mägi-Badahšanile rangelt piiratud.

Pakistanist eraldab Mägi-Badahšani kitsas, peaaegu läbimatu Vākhāni koridor.

Vilajeti tähis standardi ISO 3166-2 järgi on TJ-BG.

Mägi-Badahšan on mägine piirkond, kus paiknevad Pamiiri ja Kesk-Aasia kõrgeimad mäed. Kõrgeimad mäetipud on Lenini mäetipp (Abuali ibni Sino) Kõrgõzstani piiril (7134 m), Ismoili Somoni mäetipp (endine Kommunismi mäetipp; 7495 m) ja Korženevskaja mäetipp (7105 m). Need on kolm endise Nõukogude Liidu Kesk-Aasia viiest üle 7000 m kõrgusest mäetipust. Esimesed kaks kuulusid Nõukogude Liidu kõrgeimate mäetippude hulka.

Kõrge reljeefi tõttu on Mägi-Badahšan hõredalt asustatud ja seal on palju puutumatut loodust.