Lõuna-Aafrika Vabariik (South Africa)
 |
 |
| Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp | |
Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.
LAV-i on nimetatud ka Vikerkaareriigiks. Selle termini lõi peapiiskop Desmond Tutu, hiljem võttis selle kasutusele president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka samasoolistele paaridele (Belgia, Hollandi, Hispaania ja Kanada eeskujul).
Kaks filosoofilist kontseptsiooni on saanud alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist: ubuntu (uskumine, et jagamine seob terve inimkonna) ja Mahatma Gandhi "passiivne vastupanu" (satyagraha) ideoloogia, mida ta arendas Lõuna-Aafrikas elades.
2010. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas.
Immigratsiooni tagajärjel on LAV väga kirju etnilise koosseisuga. Peaaegu 80% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Suurt osa riigi ajaloos ja poliitikas on mänginud valgete ja mustade vahelised vaidlused, mille tulemusena tekkis apartheidiks nimetatav rassieraldus, millele pandi alus 1948. aastal, kui võimule tuli Rahvusliku Partei valitsus. Apartheidiseadused lükati ümber või tühistati 1990. aastal pärast kauakestnud ja mõnikord vägivaldselt lõppenud võrdõiguslikust nõudvaid massiüritusi, mida korraldasid erinevad Rahvuskongressid. Enamikule mustanahalistele LAV-i elanikele anti valimisõigus alles 1994. aastal.
