Kataloonia (Catalunya)
1137 ühines Kataloonia (Barcelona krahvkond) Aragóniga Aragóni kuningriigiks. Aragóni kroon hõlmas lisaks Aragóni kuningriigile eri aegadel ka Kataloonia vürstiriigi, Mallorca, Valencia, Sitsiilia ning Napoli kuningriigi, Ateena ja Neopatria hertsogkonna, samuti Korsika, Sardiinia, Andorra, Roussilloni ja Malta.
1468. aastal abiellus Aragóni kuningas Fernando II Kastiilia kuninganna Isabel I-ga, pannes aluse kahe riigi dünastilisele unioonile. Nende tütrepoeg Carlos I päris 1516. aastal nii Aragóni kui ka Kastiilia valdused, viies nii lõpule Hispaania ühendamise.
Kataloonia oli iseseisev aastatel 1640–1652, 1678 ja 1701–1714.
14. aprillil 1931 kuulutati Barcelonas välja sõltumatu Kataloonia Vabariik. Üks kahest lipust, mida kasutati Kataloonia Vabariigi väljakuulutamisel, oli Estelada ('tähine'). See kujutab endast horisontaalselt kollase-punase-triibulist kangast, mille vasakus servas on helesinine heisatud kolmnurk valge viisnurgaga selle sees, kusjuures kollaseid triipe on viis ja punaseid neli. Lipu kõrguse ja pikkuse suhe on 2:3.
Hispaania Vabariikliku valitsuse surve all tühistati 21. aprillil varem 14. aprillil väljakuulutatud Kataloonia Vabariik, mis sai eksisteerida kõigest ühe nädala.
6. oktoobril 1934 kuulutas Ühinenud Marksistlik Töölispartei Barcelonas Kataloonia iseseisvaks ja teatas sidemete katkestamisest Madridiga.
7. oktoobril arreteeriti Kataloonia valitsus Hispaania kodusõjas NSV Liidu toetatava Hispaania reaktsioonilise Lerroux-Roblesi valitsuse poolt ja "tühistati" Kataloonia iseseisvus.
21. juulil 1936 külastasid Buenaventura Durruti ja Juan García Oliver Kataloonia presidenti Lluis Companys't.
3. aprillil 1938 jõudsid Francisco Franco väed nüüd faktiliselt jälle iseseisva Kataloonia piirini. 26. jaanuaril 1939 langes Barcelona, Kataloonia pealinn. Francistid rüüstasid rahvuskangelase Buenaventura Durruti haua ja purustasid tema büsti.
Kaart - Kataloonia (Catalunya)
Kaart
Maa (piirkond) - Hispaania
Hispaania lipp |
Oma kontinentaalses osas piirneb riik lõunas ja idas Vahemerega, välja arvatud maapiir Gibraltariga. Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad Prantsusmaa, Andorra ja Biskaia laht. Lääne ja loode poolt piiravad riiki Portugal ja Atlandi ookean. Hispaania on üks kolmest riigist (teised kaks on Maroko ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui ka Vahemerega. Lõuna poole jäävast Aafrikast lahutab Hispaaniat kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 kilomeetri pikkune maapiir Portugaliga on pikim katkematu piirijoon Euroopa Liidus.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
EU | Baski keel (Basque language) |
GL | Galeegi keel (Galician language) |
ES | Hispaania keel (Spanish language) |
CA | Katalaani keel (Catalan language) |
OC | Oksitaani keel (Occitan language) |