Kasahstan (Republic of Kazakhstan)
 |
 |
| Kasahstani lipp | |
Riigi pealinn on alates 1997. aastast Astana. Suurim linn on Almatõ.
Kasahstan on pindalalt üheksas riik maailmas. Riigis elab 19 miljonit inimest ehk rahvastikutihedus on madal (7 inimest/km²). 70% elanikest on kasahhid, 18% venelased ja 3% usbekid.
Riigis on suured nafta-, gaasi- ja mineraaltoorainete varud. Nafta- ja gaasi toomine on riikliku ettevõtte KazMunayGas käes ja annab suure osa riigi sissetulekutest. Kasahstan on ka maailma suurim uraani tootja ja suuruselt kolmas kroomi tootja. Ekspordis on olulised muuhulgas raud, vask, alumiinium ja tsink, aga ka kuld ja hõbe. Riik on oluline nisu eksportija.
15. sajandil moodustus Kuldhordi ja Usbeki khaaniriigi lagunemisel Kasahhi khaaniriik. Aastatel 1731–1846 ühendati need alad Venemaa Keisririigiga.
Aastatel 1921–1922 kannatas näljahäda käes üle kahe miljoni inimese. Surma ja põgenemise tõttu vähenes rahvaarv miljoni inimese võrra.
1936. aastal moodustati Nõukogude Liidu koosseisus Kasahhi NSV. Kasahstani uuem riiklus sai alguse pärast Nõukogude Liidu laialisaatmise otsust 8. detsembril 1991, kui Kasahstan kuulutati 16. detsembril iseseisvaks.
Riigi pealinn on 10. detsembrist 1997 Astana (kandis kuni 1998. aastani nime Akmola ja kuni 2019. aastani nime Astana); eelmine pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).
Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.
