Kaart - Kairo (Cairo)

Kairo kesklinn Kairo (araabia keeles 'tugev' või 'vallutaja') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn. Elanike arv linnastus on ligi 30 miljonit.

Kairo vanalinn kuulub 1979. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kairo asub Niiluse alamjooksul jõe mõlemal kaldal, vahetult lõunas sellest kohast, kus Niilus hargneb ja moodustab delta. Vanalinn paikneb jõe paremal ehk idakaldal, ent 19. sajandil laienes ta eeskätt lääne poole ning linna euroopalikumad linnaosad on Niiluse vasakul ehk läänekaldal.

Kairo läheduses asub tänapäeval palju teisigi suuri linnu: edelas Giza, põhjas Shubrā al-Khaymah ja Qaljub ning lõunas Al-Hawamidiyah ja Al-Badrashayn.

Üle Niiluse on ehitatud hulgaliselt sildu, mis ühendavad kaldaid nii omavahel kui ka jõesaartega. Linna varustamiseks veega on rajatud hulgaliselt kanaleid.

Antiikajal ei voolanud Niilus päris tänapäevases sängis ja Kairo jäi jõest eemale, mistõttu polnud võimalik sinna linna rajada. Kairost 19 km lõunas asus Vana-Egiptuse üks pealinnu Memphis.

4. sajandi alguses hakkas Memphise tähtsus langema. Rooma riik rajas Niiluse idakaldale kindluse, mille ümber kasvas asula. Seda kindlust nimetatakse Babüloni kindluseks ja see on tänapäeva Kairo vanim ehitis. See asub ühtlasi koptide kultuuriline keskus – koptid on 4. sajandil kristlusest lahknenud usuvoolu järgijad. Kindluse müüride vahel asuvad paljud Kairo kopti kirikud, näiteks Rippuv kirik.

641 vallutasid moslemid Egiptuse. Samal aastal laskis Kalifaadi väejuht 'Amr ibn al-'As rajada Egiptuse jaoks uue pealinna, mille nimeks sai Fustat. Fustat asus üsna Kairo lähedal ja on tänapäeval Kairo linnaosa. Seni oli Egiptuse pealinn olnud Aleksandria. Fustat sai ka islami keskuseks Egiptuses ja sinna rajati 'Amr ibn al-'Asi mošee, mis oli Egiptuse esimene mošee. Sellest ajast peale on Kairos olnud ja on tänapäevani sellenimeline mošee, kuigi see on korduvalt hävinud või hävitatud ja korduvalt ümber ehitatud.

750 vallutasid Egiptuse Abassiidid ja viisid pealinna Fustatist pisut põhja pool olevasse al-Askarisse. Tänapäevaks on see linn Fustatiga kokku kasvanud ja kuulub samuti Kairo territooriumile. 868 hõivasid Egiptuse Tuluniidid ja viisid Egiptuse pealinna samal aastal veel kaugemale põhja Al-Qatta'isse, kuid ka see asub tänapäeva Kairo maa-alal. 905 võtsid Abassiidid Egiptuse tagasi, hävitasid kogu Al-Qatta'i (välja arvatud selle mošee) ja viisid pealinna al-Askarisse tagasi.

Aastal 969 vallutasid linna Tuneesiast pärit Fatimiidid ja hakkasid tänapäeva Kairo kohale uut linna rajama. 973 tõid nad sinna üle riigi pealinna. Samal aastal nimetasid nad rajatava linna Kairoks Marsi järgi, mis sel ajal olevat seniidis olnud. Nad asutasid Kairosse Al-Azhari ülikooli, mille tõttu Kairo kujunes Egiptuse haridus- ja filosoofiakeskuseks.