Kaart (kartograafia) - Armeenia (Republic of Armenia)

Armeenia lipp

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan [hɑjɑsˈtɑn]), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun, [hɑjɑstɑˈni hɑnɾɑpɛtuˈtʰjun])), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.

19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus Nõukogude Liidu koosseisu 1922–1936 Taga-Kaukaasia SFNV koosseisus ning alates 5. detsembrist 1936 väikseima pindalaga liiduvabariigina. 23. septembril 1991 võttis vabariigi Ülemnõukogu Armeenias 21. septembril läbi viidud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse.

Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest).

Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni.

Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013).

Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel.

Dareios I Behistuni raidkiri, millel mainitakse Armeeniat. 6. sajand eKr Kohanimi "Armeenia" pärineb Armeenia mägismaal praeguse Malatya lähedal paiknenud piirkonna Armi- hurrikeelsest nimest. Aramea kuju ˊarmǝn-āiē vahendusel läks see üle vanapärsia keelde ning esineb lokatiivivormis Arminiyaiy kuus korda Behistuni raidkirjal 6. sajandist eKr. Teistel andmetel on see nimi moodustatud Armeenia mägismaal elanud rahva armeenide (arim) nimest. . Vanakreeka keeles võttis nimi kuju Ἀρμενία. Seda nime mainis esmakordselt Hekataios Mileetoselt.

Enne nime Ἀρμένιοι levikut kitsuti armeenlasi vanakreeka keeles Μελιττήνιοι.

Armeenia armeeniakeelne nimi on Հայք (Hajkh). 5. sajandi ajaloolase Movses Khorenatsi järgi andis selle Armeenia legendaarne patriarh Hajk, kelle järglase Arami, Urartu kuninga nimest sündis omakorda nimi Armeenia. Legendi järgi lõi Hajk 2492 eKr lahingus Assüüria kuningat Beli ning hiljem moodustas esimese Armeenia riigi. See aasta on Vanaarmeenia ajaarvamise algusaasta. Teine versioon seostab seda nimetust Ḫajaša riigiga. Kolmanda versiooni järgi pärineb see praeguse Malatya urartukeelsest nimest Ḫāti.

Keskajal asendus armeenia kohanimejärelliide -kh pärsia keelest laenatud järelliitega -stan. ja Armeeniat hakati kutsuma Հայաստան (Hajastan).