Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandi Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844. aastal, enne seda oli seal ametlik keel ladina keel.
Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest, saksa keelest ja mujalt.
Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.
Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik.
Ungari keeles kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraaf dzs. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse põhitähe peal akuuti, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: ő, ű.
Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandi Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844. aastal, enne seda oli seal ametlik keel ladina keel.
Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest, saksa keelest ja mujalt.
Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.
Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik.
Ungari keeles kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraaf dzs. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse põhitähe peal akuuti, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: ő, ű.
Maa (piirkond)
-
Austria
Austria piirneb läänes Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunas Itaalia ja Sloveeniaga, idas Ungari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Austria pindala on 83 879 km². Maastik on väga mägine, kuna suure osa territooriumist võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% territooriumist asub merepinnast madalamal kui 500 meetrit. Austria kõrgeim punkt on Großglockneri mägi (3798 meetrit merepinnast ), madalaim punkt asub Neusiedler See läheduses ja on 115 meetrit merepinnast. -
Montenegro
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. -
Rumeenia
-
Serbia
Kuni 2006. aastani moodustas tänane Serbia riik Serbia ja Montenegro liitriigi tuumikala. 3. juunil 2006 kuulutas Montenegro parlament Montenegro iseseisvaks ja 5. juunil kuulutas Serbia end Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. -
Slovakkia
Slovakkia on alates 1. maist 2004 Euroopa Liidu liige. -
Ukraina
Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma Venemaa Föderatsiooni poolt annekteeritud Krimmi, sh Sevastopoli territooriumil elavaid inimesi). Sellega on Ukraina rahvaarvult 36. riik maailmas. -
Ungari