Sotho keel

Sotho keel
Sotho keel ehk lõunasotho ehk suuto keel on Nigeri-Kongo hõimkonna Bantu keelte S-rühma Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel. Sotho keelt räägitakse põhiliselt Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus see kuulub 11 riigikeele hulka, ja Lesothos, kus ta on inglise keele kõrval üheks riigikeeleks. Kõneldakse ka Botswanas ja Svaasimaal.

Dialektid: Põhja-Sotho ja Tswana, mida siiski üldiselt arvestatakse eraldi keeltena. Lesothos kõnelejaid 1 770 000, üldiselt on sotho keele kõnelejaid 6 024 000.

Sotho keel on kirjutatud ladina tähestikus, mis on kohandatud varajaste prantsuse misjonäride poolt. Sotho keelt õppides tuleks aga meeles pidada seda, et kõik tähed ei hääldu samamoodi kui näiteks eesti või inglise keeles. Sotho keel on ka toonikeel, milles kõrgeid ja madalaid toone kasutatakse grammatiliste aspektide ja teatud tähenduste rõhutamiseks. Paljudel bantu keeltel on selline omadus. Tuleb meeles pidada ka seda, et kirjapildis erinevad lõuna-aafrika ja lesotho keeled. Kõnes on siiski keel samasugune.

Maa (piirkond)
  • Lesotho
    Katze paisust Malibamatso jõel]] Lesotho (ametlikult Lesotho Kuningriik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist.

    Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 40% elanikest elab allpool vaesuspiiri.
  • Lõuna-Aafrika Vabariik
    Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).

    Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.