Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest.
Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel") ja de iure Soome riigikeel soome keele kõrval.
Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis (Aibolandis), peamiselt saartel (Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus). Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Venemaa ülemvõimu ajal 1781 sunniti Hiiumaalt umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümber asuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('Vana-Rootsi') küla. Mõned küla vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas.
Eestisse jäänud rootslaste kogukonda koheldi Esimese ja Teise maailmasõja vahel väga hästi. Rootslaste enamusega piirkonnad kasutasid administratiivse keelena rootsi keelt ning Eesti-Rootsi kultuur oli tõusmas. Paljud rootsi keelt rääkivad inimesed pidid aga Teise maailmasõja lõpus põgenema Rootsisse, kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Tänapäeval on alles jäänud vähe vanemaid rääkijaid.
* Rootsikeelne Vikipeedia
* Rootsi laenud eesti keeles
* Eestirootsi keel
* Ahvenamaa rootsi keel
Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel") ja de iure Soome riigikeel soome keele kõrval.
Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis (Aibolandis), peamiselt saartel (Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus). Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Venemaa ülemvõimu ajal 1781 sunniti Hiiumaalt umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümber asuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('Vana-Rootsi') küla. Mõned küla vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas.
Eestisse jäänud rootslaste kogukonda koheldi Esimese ja Teise maailmasõja vahel väga hästi. Rootslaste enamusega piirkonnad kasutasid administratiivse keelena rootsi keelt ning Eesti-Rootsi kultuur oli tõusmas. Paljud rootsi keelt rääkivad inimesed pidid aga Teise maailmasõja lõpus põgenema Rootsisse, kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Tänapäeval on alles jäänud vähe vanemaid rääkijaid.
* Rootsikeelne Vikipeedia
* Rootsi laenud eesti keeles
* Eestirootsi keel
* Ahvenamaa rootsi keel
Maa (piirkond)
-
Ahvenamaa maakond
Läänemeres asuva Ahvenamaa saarestiku suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad, eriti idakaares, tuhanded väiksemad saared. -
Island
Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle läheduses. -
Rootsi
Rootsi ja tema naabrid. Kaardis puudub suuremad järved Vänern ja Vättern. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. -
Soome
Soome piirneb idas Venemaaga (piiri pikkus 1313 km), põhjas Norraga (727 km) ja läänes Rootsiga (586 km). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti.