Mongoli keel

Mongoli keel on mongoli keelerühma idarühma kuuluv keel. Mongoli keelt kõnelevad umbes 5 miljonit inimest, kellest 2 miljonit elavad Mongoolias ja 3 miljonit Põhja-Hiinas. Mongoli keelt kõneldakse vähemal määral ka Kõrgõzstanis ning Burjaatia Vabariigis Venemaal. Mongoli keel on Mongoolia riigikeel ning Hiina RV Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna ametlik keel. Mongoli keele lähim sugulaskeel on burjaadi keel, mis on kõnelejate arvult teine keel Siberis.

Sise-Mongoolias on kasutusel traditsiooniline mongoli vertikaalne kirjaviis, mis võeti üle uiguuridelt aastal 1208. Mongoli keele eripära on pikkade ehk topeltvokaalide rohkus sõnades ja paljudes kohanimedes, mis on maailma keeltes suhteliselt haruldane nähtus.

Mongoolias võeti 1931. aastal kasutusele ladina ja 1937. aastal kirillitsa tähestik. 1990. aastate algul üritati ajaloolist kirjaviisi taastada, kuid sellest loobuti peagi. 18. märtsil 2020 võttis Mongoolia parlament vastu otsuse, et aastast 2025 kirjutatakse kõik ametlikud paberid nii kirillitsas, kui ka Mongoolia ajaloolises kirjaviisis. Edaspidi vaid vanas kirjaviisis.

Maa (piirkond)

Mongoolia

Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias. Riigi pindala on 1 565 000 km². Riik on 2,392 km (1,486 miili) läänest itta ja 1,259 km (782 miili) põhjast lõunasse. Mongoolia pealinn Ulaanbaatar asub riigi põhjaosas. Piirneb põhjas Venemaa ja lõunas Hiinaga.

2016 andmete põhjal on Mongoolia rahvaarv 3 081 677. Pealinn on Ulaanbaatar pindalaga 4704 km² ja seal on 2016 andmete põhjal 1 440 447 elanikku.
Kaart - Mongoolia