Ketšua keel
Ketšua keel (Quechua, Runasimi, Kichwa) on indiaani keel, mida kõneleb 9–14 miljonit (teistel andmetel 6–8 miljonit) inimest Lõuna-Ameerikas Andide regioonis, peamiselt Peruus, Ecuadoris, Boliivias, Tšiilis, Colombias ja Argentinas. Ketšua keel on Ameerika indiaani keelte seas kõige levinum.
Ketšua keele kõnelejaid nimetatakse ketšuateks, kuid see nimi koondab mitmeid etnilisi rühmitusi, kelle ühine identiteet on nõrk. Kuna ketšua murded varieeruvad suuresti ning vastastikune arusaamine on mõnikord raskendatud, on vaieldav, kas tegemist on ühe keele või hoopis keelerühmaga, mis arenes ühtsest algkeelest, nn protoketšua keelest.
Mõned ketšua keele kõnelejad nimetavad seda runa simi ('rahva kõne'), ehkki runa tähendab siinkohal eelkõige Andide põlisrahvaid.
Levinuim ketšua murre (või keel) on lõuna-ketšua. Seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest piirkonnas, mis jääb üldjoontes lõuna poole ida-läänesuunalisest piirist Kesk-Peruus Huancayo ja Huancavelica linna vahel. Sellesse kuuluvad ketšua variandid, mida kõneldakse Ayacucho, Cuzco ja Puno aladel Peruus, suuremas osas Boliiviast ning osas Loode-Argentinast.
* Ketšuakeelne Vikipeedia
Ketšua keele kõnelejaid nimetatakse ketšuateks, kuid see nimi koondab mitmeid etnilisi rühmitusi, kelle ühine identiteet on nõrk. Kuna ketšua murded varieeruvad suuresti ning vastastikune arusaamine on mõnikord raskendatud, on vaieldav, kas tegemist on ühe keele või hoopis keelerühmaga, mis arenes ühtsest algkeelest, nn protoketšua keelest.
Mõned ketšua keele kõnelejad nimetavad seda runa simi ('rahva kõne'), ehkki runa tähendab siinkohal eelkõige Andide põlisrahvaid.
Levinuim ketšua murre (või keel) on lõuna-ketšua. Seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest piirkonnas, mis jääb üldjoontes lõuna poole ida-läänesuunalisest piirist Kesk-Peruus Huancayo ja Huancavelica linna vahel. Sellesse kuuluvad ketšua variandid, mida kõneldakse Ayacucho, Cuzco ja Puno aladel Peruus, suuremas osas Boliiviast ning osas Loode-Argentinast.
* Ketšuakeelne Vikipeedia
Maa (piirkond)
-
Boliivia
Sajama mägi
Boliivia on riik Lõuna-Ameerikas Andides. Boliivia piirneb põhjas ja idas Brasiiliaga, lõunas Paraguay ja Argentinaga ning läänes Tšiili ja Peruuga. -
Peruu
Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini (puudu jääb vaid 4,3 km) ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga, idas on naaberiks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid. Peruu on mitmekülgne riik, mille elupaikade ulatus ulatub läänes Vaikse ookeani rannikuala kuivadest tasandikest kuni troopilise Amasoonia vihmametsani Amazonase jõega. Amazonase jõgi on 6872 km pikk ja ühtlasi ka maailma pikim jõgi. 1,28 miljoni km² suuruse pindalaga on Peruu maailmas suuruselt 19. riik ja Lõuna-Ameerikas suuruselt kolmas riik.
Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m).