Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語 [nihongo]) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Seda räägib maailmas 127 miljonit inimest.
Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja süsteemi – hiina kirjal põhinevat kanji 't (漢字), silpkirju hiraganat (ひらがな) ja katakanat (カタカナ) ning mõnel juhul ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rōmaji (ローマ字). See on jaapani segakiri. Furigana (振り仮名) on jaapani keele lugemisabi, mille eesmärk on näidata kanji hääldust. Furigana koosneb peamiselt hiraganast, mis on väikselt kirjutatud kanji peale või kõrvale.
Jaapani keeles puudub konsonant L, mis asendatakse nii kõnes kui ka kirjas enamasti r-iga (nt balto 'baltimaalane' oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto).
Jaapani keeles puudub grammatiline sugu.
Seda räägib maailmas 127 miljonit inimest.
Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja süsteemi – hiina kirjal põhinevat kanji 't (漢字), silpkirju hiraganat (ひらがな) ja katakanat (カタカナ) ning mõnel juhul ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rōmaji (ローマ字). See on jaapani segakiri. Furigana (振り仮名) on jaapani keele lugemisabi, mille eesmärk on näidata kanji hääldust. Furigana koosneb peamiselt hiraganast, mis on väikselt kirjutatud kanji peale või kõrvale.
Jaapani keeles puudub konsonant L, mis asendatakse nii kõnes kui ka kirjas enamasti r-iga (nt balto 'baltimaalane' oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto).
Jaapani keeles puudub grammatiline sugu.
Maa (piirkond)
-
Jaapan
Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. -
Belau
Riigi nimi tuleneb belaukeelsest sõnast "beluu", mis tähendab "küla".