Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal. Seda räägib 380 miljonit inimest emakeelena ja umbes 600 miljonit esimese võõrkeelena. Ligikaudu 2 miljardit inimest maailmas valdab inglise keelt vähemalt elementaarse suhtlemise tasandil.
Inglise keel on ametliku keelena kasutusel Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Briti Rahvaste Ühenduse riikides kasutatakse seda ametliku või tähtsuselt teise keelena.
Inglise keel kuulub läänegermaani anglo-friisi alamrühma. Tema lähimad sugulased on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. Mõned keeleteadlased ei pea šoti keelt eraldi keeleks, vaid inglise keele murdeks.
Veel on inglise keele lähedased sugulased ülejäänud läänegermaani keeled, mis ei kuulu anglo-friisi rühma: alamsaksa, hollandi, afrikaani ja ülemsaksa keel. Kuid inglise ja šoti keel on arenenud neist isoleeritult ja sellepärast neist tugevalt lahknenud.
Vanainglise keel (Old English) tekkis pärast läänegermaani hõimude (anglite, sakside jt) asumist Britanniasse, seega pärast 5.–6. sajandit. 12.–14. sajandil sai inglise keel suuri mõjutusi prantsuse keelest: (laenati sõnu, grammatika muutus lihtsamaks).
Nüüdisaegne kirjakeel on kujunenud 14. sajandist alates, kui vanainglise keel arenes keskinglise keeleks (Middle English). Selle enam-vähem muutumatuna püsinud õigekirjutus kajastab 15.–16. sajandi hääldust.
Umbes 16. sajandil algul arenes keskinglise keel uusinglise keeleks, mis püsib tänapäevani.
Inglise keelel on hulgaliselt häälduse ja ka sõnavara poolest erinevaid dialekte ja muid alamkeeli. Inglismaa eri krahvkondades kõneldakse murrakuid, mis võivad teise kandi inimestele olla arusaamatud. Samuti kõneldakse maailmas kümneid inglise keele kreoolkeeli.
* Inglise tähestik
* Ingliskeelne kirjandus
Inglise keel on ametliku keelena kasutusel Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Briti Rahvaste Ühenduse riikides kasutatakse seda ametliku või tähtsuselt teise keelena.
Inglise keel kuulub läänegermaani anglo-friisi alamrühma. Tema lähimad sugulased on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. Mõned keeleteadlased ei pea šoti keelt eraldi keeleks, vaid inglise keele murdeks.
Veel on inglise keele lähedased sugulased ülejäänud läänegermaani keeled, mis ei kuulu anglo-friisi rühma: alamsaksa, hollandi, afrikaani ja ülemsaksa keel. Kuid inglise ja šoti keel on arenenud neist isoleeritult ja sellepärast neist tugevalt lahknenud.
Vanainglise keel (Old English) tekkis pärast läänegermaani hõimude (anglite, sakside jt) asumist Britanniasse, seega pärast 5.–6. sajandit. 12.–14. sajandil sai inglise keel suuri mõjutusi prantsuse keelest: (laenati sõnu, grammatika muutus lihtsamaks).
Nüüdisaegne kirjakeel on kujunenud 14. sajandist alates, kui vanainglise keel arenes keskinglise keeleks (Middle English). Selle enam-vähem muutumatuna püsinud õigekirjutus kajastab 15.–16. sajandi hääldust.
Umbes 16. sajandil algul arenes keskinglise keel uusinglise keeleks, mis püsib tänapäevani.
Inglise keelel on hulgaliselt häälduse ja ka sõnavara poolest erinevaid dialekte ja muid alamkeeli. Inglismaa eri krahvkondades kõneldakse murrakuid, mis võivad teise kandi inimestele olla arusaamatud. Samuti kõneldakse maailmas kümneid inglise keele kreoolkeeli.
* Inglise tähestik
* Ingliskeelne kirjandus
Maa (piirkond)
-
Botswana
Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Kodanikud kutsuvad ennast "batswana" (ainsuses: motswana), eesti keeles kasutatakse sõnu tsvana või botswanalane. Varasem Suurbritannia protektoraat nimega Betšuaanamaa sai uue nime, Botswana, pärast iseseisvumist 30. septembril 1966. Riik on nime saanud maa suurima etnose – tsvanade järgi. Kuulub Rahvaste Ühendusse. Riigis on peetud vabasid ja demokraatlike valimisi alates iseseisvumisest. -
Etioopia
Etioopia paikneb Aafrika Sarvel. Eritrea lahkulöömisega kaotas Etioopia kogu Punase mere äärse rannamaastiku. -
Gambia
Gambia on väga väike ning kitsas riik, mis ümbritseb Gambia jõge. Kõige laiemas kohas on riik 48 kilomeetrit lai. Riigi praegused piirid pandi paika aastal 1889, pärast Prantsusmaa ning Suurbritannia kokkulepet. Peale rannikujoone, kus Gambia piiriks on Atlandi ookean, on Gambia ümbritsetud Senegaliga ning on Aafrika riikidest üks väiksemaid. -
Kamerun
-
Keenia
Keenia (mööndav ka Kenya [k'enja]) (inglise ja suahiili keeles Kenya) on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Keenial on merepiiri 536 km. -
Lesotho
Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 40% elanikest elab allpool vaesuspiiri. -
Libeeria
Riigis elab ligikaudu 4 800 000 inimest ja selle pindala on 111 369 ruutkilomeetrit. Riigikeel on inglise keel, kuid elanike seas kõneldakse lisaks umbes 20 põliskeelt. Libeeria suurim linn on pealinn Monrovia. -
Liibüa
Liibüa omavalitsused Liibüas toimus 2011. aastal kodusõda, mille käigus kukutati pikaajalise riigijuhi Mu‘ammar al-Qadhdhāfī sisseseatud riigikord. 2011. aasta 27. augusti seisuga olid 57 riiki ja Araabia Liiga tunnustanud riigivõimuna Qadhdhāfīle vastanduvat Rahvuslikku Üleminekunõukogu. 20. oktoobril 2011 tabati al-Qadhdhāfī tema sünnilinnas Surtis ja hukati. -
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis. -
Lõuna-Sudaan
Elanikud on valdavalt kristlased. Suuremad rahvad on dinkad, nuerid ja šillukid. -
Mauritius
Mauritiuse nimi tuletub riigi suurima saare nimest. Madalmaade admiral Wybrand van Warwyck nimetas 1598 Mauritiuse saare Madalmaade asehalduri, Nassau printsi Oranje Mauritsi järgi. -
Namiibia
Riik vabanes Lõuna-Aafrika võimu alt ja saavutas iseseisvuse 21. märtsil 1990 Namiibia Vabadussõjas. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse. Riigi pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek. -
Nigeeria
Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 7. kohal. Prognooside kohaselt elab 2050. aastal seal ligi 400 miljonit inimest ja riik on siis elanike arvult maailma neljas. -
Rwanda
Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool. Rwanda piirneb läänes Kongo Demokraatliku Vabariigi, põhjas Uganda, lõunas Burundi ja idas Tansaaniaga. -
Saint Helena
Selle moodustavad Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha. Uue põhiseaduse jõustumiseni 2009. aastal kandis ala nime Saint Helena asumaa ja sõltkonnad. -
Sambia
Sambia (ametlikult Sambia Vabariik) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas. Sambia piirneb põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigi, kirdes Tansaania, idas Malawi, kagus Mosambiigi, lõunas Namiibia, Botswana ja Zimbabwe ning läänes Angolaga. -
Seišellid
Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morphey nimetas saarestiku Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi. -
Sierra Leone
Pealinn Freetown asub Sierra Leone lääneosas. -
Somaalia
Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de iure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Riik on jagunenud nelja suure klanni ja keskvalitsuse vahel. Sellegi poolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud. -
Sudaan
20 aastat kestnud kodusõja järel oli Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas Lõuna-Sudaan iseseisvuda. -
Svaasimaa
Riigi ulatus põhjast lõunasse on 200 km ja läänest itta 130 km. Idaosa on mägine, Mosambiigi piiril asuvad kuni 810 m kõrgused Lebombo mäed. Kliima on mõõdukas. Suvel võib õhutemperatuur ulatuda 40°C-ni. Vihma sajab peamiselt suvel. Lääneosas sajab rohkem, kuni 200 mm aastas. -
Tansaania
Tansaanias asub Aafrika mandri kõrgeim punkt (Kilimanjaro). -
Uganda
Alates 1962. aastast, mil Uganda iseseisvus, kuulub Uganda Briti Rahvaste Ühendusse. -
Ühinenud Araabia Vabariik
Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. Selle president oli Gamal Abdel Nasser. Riik kuulus ka Ühendatud Araabia riikide (ÜAR) ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu Põhja-Jeemeniga, ÜAR lagunes koos ÜAVga aastal 1961. -
Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi Araabia vahel. -
Bahrein
Bahreini nimi tuletub araabiakeelsest sõnast baḩr, mis tähendab "meri". Sõna al-Baḩrayn on kaksusevorm ja nii võib riigi nime eesti keelde tõlkida kui "kaks merd". Selles tähenduses on sõna kasutatud viiel korral ka Koraanis. Teadaolevalt kasutas Bahreini nime Bahreini saarestiku kohta esimesena maadeuurija Ibn Baţţūţah 14. sajandil ja saarestikule kinnistus see nimi tõenäoliselt alles sajand hiljem. Samal ajal tunti Euroopas kogu Araabia poolsaare idaosa Bahreini nime all. -
Bangladesh
Bangladesh on rahvaarvult maailma kaheksas riik. Seal elab enam kui 160 miljonit inimest ning see on üks tihedama asustusega riike maailmas. -
Briti India ookeani ala
Hõlmab Chagose saared. -
Brunei
Brunei nime tähendus on selgusetu. Ühe legendi järgi võib nimi tuletuda malai keeles väljendist "Baru nah", mis tähendab 'see on seesama'. Piirkonnale olevat nime andnud esimene moslemist sultan Muhammad Shah. -
Filipiinid
Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõunas on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. Idas teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ja otse põhjas on Taiwan. -
Hongkong
Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin ' is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres. See koosneb Hongkongi saarest, Kowlooni poolsaarest ning Uutest Territooriumidest (sh rohkem kui 200 saarest). -
Iisrael
-
India
Indiat ümbritsevad lõunas India ookean, edelas Araabia meri ja kagus Bengali laht. Riigil on maismaapiir läänes Pakistaniga, põhjas Hiina, Nepali ja Bhutaniga ning idas Bangladeshi ja Myanmariga. India ranniku lähedal lõunas asub Sri Lanka ja edelas Maldiivid. Andamani ja Nicobari saarte kaudu on riigil merepiir Tai ja Indoneesiaga. -
Indoneesia
Indoneesia asub ligi 17 500 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ning selle näitaja poolest on riik maailmas neljandal kohal. Muslimite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Naabermaade seas on veel Singapur, Filipiinid, Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared. Indoneesia on ASEAN-i ja G-20 liige. Arvestusliku sisemajanduse kogutoodangu järgi (ostujõu pariteedi alusel) on Indoneesia maailmas 8. kohal (2015), kuid arvestades SKT-d elaniku kohta, 43. kohal. -
Jordaania
Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania. -
Jõulusaar
Jõulusaare kaart Jõulusaare geograafilised koordinaadid on 10°30′S 105°40′E. Saar paikneb Austraalia linnast Perthist 2600 km loodes, Indoneesia saarest Jaavast 500 km lõunas ja Kookossaartest 975 km kirdes. Austraalia mandri lähim koht Exmouth asub 1560 km kaugusel. Saare suurim pikkus on 19 km ja suurim laius 14½ km. Saare pindala on 135 km², millest 65% moodustab 1980. aastal loodud rahvuspark. Rannajoon on 139 km pikk. Saar ulatub merepõhjast umbes 4500 meetri kõrgusele. Kõrgeim tipp on saare lääneosas asuv Murray Hill (361 m). Saart ümbritseb kitsas korallrahu. -
Kookossaared
Kookossaared on Austraaliale kuuluv saarestik India ookeanis (moodustab Kookossaarte ala). -
Kuveit
Kuveit piirneb maismaal Saudi Araabia ja Iraagiga. Merepiir on tal ka Iraaniga. -
Laos
Laos oli 1949. aastani Prantsusmaa protektoraat Prantsuse Indohiinas. -
Liibanon
Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001). -
Lõuna-Korea
Lõuna-Korea pindala on 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 km². -
Malaisia
Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. aastal. -
Maldiivid
Nimi "Maldiivid" tähendab Malé saari. Sanskriti keeles tähendab maladvipa pärjakujuliselt asetsevat saarte gruppi. Seni ei olda päris kindlad, millise keele alusel on Maldiivid nime saanud. Malé võib tuletuda malajalami keele sõnadest maala ('pärg') ja dweepu ('saar') või tamili keele sõnadest maalai ('pärg') ja theevu ('saar'). Maldiivi keeles kutsutakse maldiivlasi Dhivehin, mis tuletub nimisõnast theevu ('saar'). -
Nepal
Nepalil on ligikaudselt ristküliku kuju: ristkülik asetseb loode-kagusuunas, selle pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Riigi pindala on 147 181 km², sisevete kogupindala on umbes 4000 km². -
Pakistan
Halduslikult jaguneb Pakistan neljaks provintsiks (sūbah) ja kolmeks territooriumiks (ilaqa). -
Singapur
Singapur on arenenud turumajanduse ja kõrge elatustasemega riik, kus levinud asjaajamiskeel on inglise keel. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2% töötus. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas. Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi. -
Sri Lanka
Sri Lanka pindala on 65 610 km² ja elanike arv on 2020. aasta seisuga 21,39 miljonit. -
Süüria
Süüria nimi on pärit Vana-Kreekast, kus nimetusega Σύριοι (Sýrioi) tähistati assüürlasi. Uuemate uurimuste kohaselt viitab Süüria nimi Assüüriale. -
Tai
Kuni 11. maini 1949 kandis maa nime Siiam. Sõna thai (ไทย) tähendab tai keeles 'vaba'. Sama sõna tähistab ka tai rahvast, mistõttu osa elanikest, eriti suur hiina vähemus, kasutab endiselt nime "Siiam". -
Vietnam
Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres. -
Gibraltar
Gibraltari majandus tugineb turismile, finantsvahendusele ja laevandusele. -
Guernsey saar
Saare pindala on 63 ruutkilomeetrit. Guernsey on künklik, kõrgus merepinnast kuni 110 meetrit. -
Iirimaa saar
Suurem osa saarest kuulub Iiri Vabariigile. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale. -
Island
Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle läheduses. -
Jersey
Jersey kuulub Inglise kroonile, praegune valitseja on Charles III Normandia hertsogina. Jersey ei kuulu Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki ega Euroopa Liitu. -
Kreeka
Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. -
Küpros
Küprose kreekakeelse nime Κύπρος päritolu pole selge. Nime varaseim säilinud vorm on mükeene keeles. Küprose nimi võib tuletuda sumerikeelsest sõnast vase või pronksi kohta. Teiste versioonide alusel võib nimi tuletuda kreekakeelsetest sõnadest küpressi või henna kohta. -
Malta
Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem liikmesriik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1374 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta kuues riik maailmas. -
Man
Saare kaugus Šotimaa rannikust on 29 km, Inglismaa rannikust 48 km ja Iirimaa rannikust 52 km. Saare ulatus on edelast kirdesse on 52 km ja loodest kagusse on 22 km. Mani ranniku lähedal on väikseid laidusid, millest suurima, Calf of Mani, pindala on 250 ha. -
Monaco
Monacos on palju hasartmänguasutusi, kuid kohalikel elanikel ei ole lubatud seal mängida. Esimene, Monte Carlo kasiino, avati 19. sajandil. -
Suurbritannia
2017. aasta seisuga oli Suurbritannias elanikke hinnanguliselt 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 2022. aastast kuningas Charles III. -
Taani
Taani ühendatud kuningriik tekkis kaheksandal sajandil oskusliku merejõuna keset võitlust kontrolli üle Läänemere üle. 1397. aastal ühines ta Norra ja Rootsiga, moodustades Kalmari uniooni, kuni viimase eraldumiseni 1523. aastal; allesjäänud Taani-Norra kuningriik püsis kuni 1814. aastani. Alates 17. sajandist viisid mitmed sõjad Rootsi impeeriumiga territoriaalsete eraldumiseni ning pärast Napoleoni sõdu liideti Norra Rootsiga, Taani aga jättis endale Fääri saared, Gröönimaa ja Islandi. 19. sajandil toimunud natsionalistlike liikumiste hoog sai lüüa esimeses Schleswigi sõjas ning 1864. aasta teise Schleswigi sõja tulemusel kaotati Schleswigi hertsogkond Preisimaale. Taani jäi esimese maailmasõja ajal neutraalseks, kuid sai 1920. aastal tagasi Schleswigi põhjaosa. 1940. aasta aprillis toimus Saksa sissetungil lühike sõjaline kokkupõrge, samas kui Taani vastupanuliikumine oli aktiivne 1943. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta mais. Riigi tööstus on kõrgelt arenenud ja sellest kujunes juba 19. sajandi teises pooles põllumajandustoodete tööstuslik eksportija. 20. sajandi alguses sisse viidud sotsiaalsed ja tööturu reformid lõid aluse praegusele kõrgelt arenenud segamajandusega heaoluriigi mudelile. -
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. -
Anguilla
Anguilla kuulub ajavööndisse UTC−4:00. -
Antigua ja Barbuda
Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse. -
Aruba
Ta moodustab Hollandi, Curaçao ja Sint-Maarteni kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest. -
Bahama
Riik asub Kariibi meres paiknevatel Bahama saartel, kuhu kuulub umbes 700 korallsaart ja ligi 2000 korallrahu. Saarestik asub Põhja-Ameerika mandri lähedal, Florida poolsaarest kagu pool ja Kuuba saarest põhja pool. -
Barbados
Barbadose nimi tuleneb portugalikeelsest sõnast "as barbadas", mis tähendab 'habetunud'. Sõna tähendust on seostatud saarel kasvavate põliste viigipuude või habet kandnud põlisasukatega. -
Belize
Belize'i varasem nimi oli Briti Honduras. Praeguse nime on ta saanud Belize'i linna ja jõe järgi. Belize'i linn on riigi ainus linna mõõtu asula, põhiline sadam ja Briti Hondurase endine pealinn (aastani 1970). Hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju Belice. -
Bermuda
Bermuda põhilised sissetulekuallikad on finantsteenuste vahendus ja turism. Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aastal 2005 oli ostujõudu arvestades 69 900 dollarit. See näitaja on maailma maade seas suurim (et Bermuda ei ole iseseisev riik, loetakse rikkaimaks riigiks Luksemburgi, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 69 800 dollarit). Turismi arengule on aluse pannud Bermuda kaunid liivarannad ja soe troopiline kliima. -
Briti Neitsisaared
Nime Briti Neitsisaared kasutatakse selleks, et eristuda USA Neitsisaartest -
Costa Rica
Riigikeel on hispaania keel. Rahaühik on Costa Rica koloon (CRC). Costa Rica pindala on 51 100 km2. -
Dominica
Dominica kaart -
Grenada
Läänepoolkera iseseisvatest riikidest on Grenadast väiksem ainult Saint Kitts ja Nevis. Grenada kuulub Rahvaste Ühendusse. Grenada on maailma väikseim riik, millel on kahekojaline parlament. -
Gröönimaa
Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus. Asub Ameerika maailmajaos, hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart, mis asuvad Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. -
Kaimanisaared
Nad moodustavad Suurbritannia meretaguse ala. Saarestik koosneb kolmest saarest: Grand Cayman, Little Cayman ja Cayman Brac. -
Kanada
Kanada on pindala (9 984 670 km²) poolest Venemaa järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). -
Montserrat
Saare põlisasukateks olid kariibid ja aravakid. Montserrati avastas Christoph Kolumbus 1493. aastal ja andis sellele nime Kataloonias asuva Montserrati Jumalaema pühamu järgi (Santa Maria de Montserrate). -
Nicaragua
Varem oletati, et riigi nimi on tuletatud rikka ja võimuka indiaani pealiku Nicarao nimest, kes 500 aastat tagasi hispaanlastest vallutajatele vastu hakkas, ja hispaaniakeelsest sõnast agua (ee vesi), sest riigi lääneosas asuvad kaks suurt järve (Managua ja Nicaragua järv). Viimasel ajal arvatakse, et Nicaragua nimi on tuletatud nahua keelest, kuid nime täpse tähenduse üle vaieldakse. -
Panama
Piirneb loodes Costa Rica, kagus Colombia, põhjas Kariibi mere ja lõunas Vaikse ookeaniga. Riik asub kahel mandril – Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. -
Saint Kitts ja Nevis
See on läänepoolkera väikseim riik. -
Saint Lucia
Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse. -
Saint Vincent ja Grenadiinid
Riik hõlmab Saint Vincenti saare ja sellest lõunas asuva Grenadiinide saarestiku põhjapoolsemad väikesaared. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse. -
Sint Maarten
Sint Maarteni pindala on umbes 37 km² ning hinnanguline elanike arv 39 689 (2013). -
Trinidad ja Tobago
Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad on Trinidad ja Tobago. Riigil on merepiir lõunas Venezuelaga, põhjas Grenadaga, kirdes Barbadosega ja kagus Guyanaga. -
Turks ja Caicos
Turksi ja Caicose saared Turks ja Caicos koosneb kahest suurest saarerühmast: Turksi saared idas, mille juurde kuuluvad Grand Turki ja Salt Cay saared, ning Caicose saarestik läänes, mille koosseisu kuuluvad Providenciales, Põhja-Caicos, Kesk-Caicos, Ida-Caicos, Lõuna-Caicos ja Lääne-Caicos. Saarerühmi lahutab umbes 35 km laiune Turki saarte väin. Hoolimata sellest, et asumaa koosneb umbes 300 väikesaarest, on enamus neist asustamata ja nimi on pandud ainult umbes sadakonnale saarele. Geograafiliselt moodustab Turks ja Caicos Bahama saarte jätku. -
USA Neitsisaared
Peamine sissetulekuallikas on turism. -
Ameerika Samoa
1899. aastal sõlmitud lepinguga USA ja Saksamaa vahel sai Saksamaa läänepoolsed saared (tänapäeval Samoa) ja USA idapoolsed saared. -
Austraalia
Austraalia kaart -
Belau
Riigi nimi tuleneb belaukeelsest sõnast "beluu", mis tähendab "küla". -
Cooki saared
2016. aasta rahvaloenduse andmetel elas Cooki saartel 17 434 inimest. -
Fidži
Suurem osa Fidži saartest moodustus umbes 150 miljonit aastat tagasi alanud vulkaanilise tegevuste kaudu. Geotermilist aktiivsust esineb tänapäevalgi Vanua Levu ja Taveuni saartel. Inimasustus sai alguse II aastatuhandel eKr – esmalt saabusid saartele austroneeslased ja hiljem melaneeslased. Eurooplased külastasid Fidžit alates 17. sajandist ja pärast lühikest perioodi iseseisva kuningriigina muutsid britid 1874. aastal Fidži enda kolooniaks. Fidži tegutses kolooniana kuni 1970. aastani, mil saavutati iseseisvus Suurbritannia dominioonina. Pärast mitmeid riigipöördekatseid kuulutas 1987. aastal sõjaväeline valitsus välja vabariigi. 2006. aasta riigipöördega haaras võimu kommodoor Josaia Voreqe Bainimarama. Kõrgem kohus kuulutas 2009. aastal aga selle riigipöörde ebaseaduslikuks tekitades nii konstitutsioonilise kriisi. Pärast aastaid kestnud viivitusi toimusid demokraatlikud valimised 17. septembril 2014. Bainimarama partei FijiFirst kogus 59,2% häältest ja rahvusvahelised vaatlejad pidasid valimisi usaldusväärseteks. -
Guam
Saare põlisasukad on tšamorrod, kes asustasid saare umbes 3500 aastat tagasi. Nad räägivad tšamorro keelt. -
Ida-Timor
See on esimene 21. sajandil iseseisvunud riik. -
Kiribati
Kiribati on nimetatud Gilberti saarte järgi, mille Briti maadeavastaja Thomas Gilbert 1788 esmesena kaardile kandis ja mille maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern nimetas 1820 Gilberti saarteks. Kuni 1979. aastani kandsid kõik kolm saarerühma administratiivset ühisnime Gilberti saared, mille kiribatikeelne tuletis on Kiribati. Gilberti saarte kiribatikeelne ajalooline nimi oli Tungaru. -
Marshalli Saared
Riigi pindala on 181 km² ning selle moodustab 29 madalat atolli ja 5 eraldi saart. Marshalli saarte lääneosas asuvad Raliki saared, idaosas Rataki saared. -
Mikroneesia Liiduriigid
Nimi "Mikroneesia" on tuletatud kreeka keelest. Sõna μικρός (mikrós) tähendab 'väike' ja sõna νῆσος (nêsos) 'saar'. -
Nauru
Nauru [na'uuru] on riik Okeaanias Mikroneesia saarestikku kuuluval ovaalsel Nauru korallsaarel. See on maailma väikseim saareriik ja maailma väikseim sõltumatu vabariik. Naurul puudub ametlik pealinn. -
Niue
Ta moodustab autonoomse Uus-Meremaaga assotsieerunud ala. -
Norfolki saare ala
-
Paapua Uus-Guinea
* Paapua Uus-Guinea linnade loend -
Põhja-Mariaanid
Riigi territooriumi moodustavad Mariaani saarestiku 16 põhjapoolset saart, millest suuremad on Saipan, Rota ja Tinian. Saarte hulgas on kolm tihedasti koos paiknevat saart (Maugi saared), mida mõnikord loetakse üheks saareks, nii et saarte koguarvuks saadakse 14. -
Saalomoni Saared
2019. aasta 6. aprillil raputas Saalomoni Saari Kirakira linnast 27 kilomeetri kaugusel ja 73 kilomeetri sügavusel alguse saanud 5,0 magnituudine maavärin. -
Samoa saared
Saarestik koosneb 13 saarest. Suuremad saared on vulkaanilised, osa väikesaari aga korallilised atollid. -
Tokelau
Tokelau kuulus 29. detsembrini 2011 ajavööndisse maailmaaeg UTC–10. 29. detsembril 2011 läks Tokelau ajavööndisse UTC+14. Seetõttu jäi Tokelaus vahele 30. detsember 2011 ja 29. detsembrile järgnes 31. detsember. -
Tonga
Tonga nimi tuletub tongakeelsest sõnast "tonga", mis tähendab "lõunakaart". Riigi nime tähendus on tuletatud saarte geograafilisest paiknemisest Polüneesias. -
Tuvalu
Kuni 1975. aastani oli Tuvalu tuntud Ellice'i saartena ja oli 1978. aastani Suurbritannia halduses. -
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime Aotearoa ('pika valge pilve maa'). -
Ühendriikide hajasaared
* Bakeri saar -
Argentina
Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. -
Falklandi saared
Pealinnaks on Stanley (endine Port Stanley). -
Guyana
214 970 km² pindalaga Guyana on Lõuna-Ameerika mandriosas Uruguay ja Suriname kõrval üks kolme pindalalt väikseima suveräänse riigi seas. Elanikke on seal 2020. aasta seisuga 782 774. -
Suriname
Suriname asub Guajaana kilbil. Riik paikneb 1. ja 6. põhjalaiuskraadi ning 54. ja 58. läänepikkuskraadi vahel. Riik piirneb põhjas Atlandi ookeaniga, läänes Guyanaga, idas Prantsuse Guajaanaga ja lõunas Brasiiliaga. Guyanaga on ühist piiri 600 km, Prantsuse Guajaanaga 510 km ja Brasiiliaga 597 km.