Inglise keel

Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal. Seda räägib 380 miljonit inimest emakeelena ja umbes 600 miljonit esimese võõrkeelena. Ligikaudu 2 miljardit inimest maailmas valdab inglise keelt vähemalt elementaarse suhtlemise tasandil.

Inglise keel on ametliku keelena kasutusel Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Briti Rahvaste Ühenduse riikides kasutatakse seda ametliku või tähtsuselt teise keelena.

Inglise keel kuulub läänegermaani anglo-friisi alamrühma. Tema lähimad sugulased on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. Mõned keeleteadlased ei pea šoti keelt eraldi keeleks, vaid inglise keele murdeks.

Veel on inglise keele lähedased sugulased ülejäänud läänegermaani keeled, mis ei kuulu anglo-friisi rühma: alamsaksa, hollandi, afrikaani ja ülemsaksa keel. Kuid inglise ja šoti keel on arenenud neist isoleeritult ja sellepärast neist tugevalt lahknenud.

Vanainglise keel (Old English) tekkis pärast läänegermaani hõimude (anglite, sakside jt) asumist Britanniasse, seega pärast 5.–6. sajandit. 12.–14. sajandil sai inglise keel suuri mõjutusi prantsuse keelest: (laenati sõnu, grammatika muutus lihtsamaks).

Nüüdisaegne kirjakeel on kujunenud 14. sajandist alates, kui vanainglise keel arenes keskinglise keeleks (Middle English). Selle enam-vähem muutumatuna püsinud õigekirjutus kajastab 15.–16. sajandi hääldust.

Umbes 16. sajandil algul arenes keskinglise keel uusinglise keeleks, mis püsib tänapäevani.

Inglise keelel on hulgaliselt häälduse ja ka sõnavara poolest erinevaid dialekte ja muid alamkeeli. Inglismaa eri krahvkondades kõneldakse murrakuid, mis võivad teise kandi inimestele olla arusaamatud. Samuti kõneldakse maailmas kümneid inglise keele kreoolkeeli.

* Inglise tähestik

* Ingliskeelne kirjandus
Maa (piirkond)
  • Botswana
    Kaart

    Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Kodanikud kutsuvad ennast "batswana" (ainsuses: motswana), eesti keeles kasutatakse sõnu tsvana või botswanalane. Varasem Suurbritannia protektoraat nimega Betšuaanamaa sai uue nime, Botswana, pärast iseseisvumist 30. septembril 1966. Riik on nime saanud maa suurima etnose – tsvanade järgi. Kuulub Rahvaste Ühendusse. Riigis on peetud vabasid ja demokraatlike valimisi alates iseseisvumisest.
  • Etioopia
    Banna hõimu lapsed traditsiooniliste kehamaalingutega]] Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.

    Etioopia paikneb Aafrika Sarvel. Eritrea lahkulöömisega kaotas Etioopia kogu Punase mere äärse rannamaastiku.
  • Gambia
    Kaart Gambia (inglise keeles The Gambia) on Aafrika mandri läänerannikul paiknev riik.

    Gambia on väga väike ning kitsas riik, mis ümbritseb Gambia jõge. Kõige laiemas kohas on riik 48 kilomeetrit lai. Riigi praegused piirid pandi paika aastal 1889, pärast Prantsusmaa ning Suurbritannia kokkulepet. Peale rannikujoone, kus Gambia piiriks on Atlandi ookean, on Gambia ümbritsetud Senegaliga ning on Aafrika riikidest üks väiksemaid.
  • Ghana
    Ghana kaart

    Ghana Vabariik on riik Lääne-Aafrikas Guinea lahe ääres.
  • Kamerun
    Kamerun on riik Aafrika keskosa läänes Guinea lahe ääres. Kamerun piirneb Nigeeriaga loodes, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga idas ning Kongo Vabariigi, Gaboni ja Ekvatoriaal-Guineaga lõunas.

  • Keenia
    Keenia kaart

    Keenia (mööndav ka Kenya [k'enja]) (inglise ja suahiili keeles Kenya) on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Keenial on merepiiri 536 km.
  • Lesotho
    Katze paisust Malibamatso jõel]] Lesotho (ametlikult Lesotho Kuningriik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist.

    Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 40% elanikest elab allpool vaesuspiiri.
  • Libeeria
    Libeeria, ametlikult Libeeria Vabariik on riik Aafrika läänerannikul, mis piirneb loodes Sierra Leone'iga, põhjas Guineaga, idas Elevandiluurannikuga ning lõunas ja edelas Atlandi ookeaniga.

    Riigis elab ligikaudu 4 800 000 inimest ja selle pindala on 111 369 ruutkilomeetrit. Riigikeel on inglise keel, kuid elanike seas kõneldakse lisaks umbes 20 põliskeelt. Libeeria suurim linn on pealinn Monrovia.
  • Liibüa
    Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Riik piirneb Tuneesia, Alžeeria, Nigeri, Tšaadi, Sudaani ja Egiptusega.

    Liibüa omavalitsused Liibüas toimus 2011. aastal kodusõda, mille käigus kukutati pikaajalise riigijuhi Mu‘ammar al-Qadhdhāfī sisseseatud riigikord. 2011. aasta 27. augusti seisuga olid 57 riiki ja Araabia Liiga tunnustanud riigivõimuna Qadhdhāfīle vastanduvat Rahvuslikku Üleminekunõukogu. 20. oktoobril 2011 tabati al-Qadhdhāfī tema sünnilinnas Surtis ja hukati.
  • Lõuna-Aafrika Vabariik
    Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).

    Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.
  • Lõuna-Sudaan
    Üldkaart Lõuna-Sudaan (ametlikult Lõuna-Sudaani Vabariik) on merepiirita riik Aafrika kirdeosas, mis iseseisvus Sudaanist 9. juulil 2011. Lõuna-Sudaan piirneb põhjas Sudaani, idas Etioopia, kagus Keenia, lõunas Uganda, edelas Kongo Demokraatliku Vabariigiga ja läänes Kesk-Aafrika Vabariigiga.

    Elanikud on valdavalt kristlased. Suuremad rahvad on dinkad, nuerid ja šillukid.
  • Mauritius
    Mauritius (ametlikult Mauritiuse Vabariik) on Aafrika saareriik India ookeanis Maskareenide saarestikus, mis hõlmab Mauritiuse saare ja selle ümbruskonna väikesaari. Mauritius kuulub Rahvaste Ühendusse.

    Mauritiuse nimi tuletub riigi suurima saare nimest. Madalmaade admiral Wybrand van Warwyck nimetas 1598 Mauritiuse saare Madalmaade asehalduri, Nassau printsi Oranje Mauritsi järgi.
  • Namiibia
    Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, Vachellia erioloba) Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.

    Riik vabanes Lõuna-Aafrika võimu alt ja saavutas iseseisvuse 21. märtsil 1990 Namiibia Vabadussõjas. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse. Riigi pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek.
  • Nigeeria
    Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Riik piirneb Benini, Nigeri, Tšaadi ja Kameruniga.

    Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 7. kohal. Prognooside kohaselt elab 2050. aastal seal ligi 400 miljonit inimest ja riik on siis elanike arvult maailma neljas.
  • Rwanda
    Kaart

    Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool. Rwanda piirneb läänes Kongo Demokraatliku Vabariigi, põhjas Uganda, lõunas Burundi ja idas Tansaaniaga.
  • Saint Helena
    Saint Helena (ametlikult Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha) on Suurbritannia meretagune ala Atlandi ookeani lõunaosas.

    Selle moodustavad Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha. Uue põhiseaduse jõustumiseni 2009. aastal kandis ala nime Saint Helena asumaa ja sõltkonnad.
  • Sambia
    Kaart

    Sambia (ametlikult Sambia Vabariik) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas. Sambia piirneb põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigi, kirdes Tansaania, idas Malawi, kagus Mosambiigi, lõunas Namiibia, Botswana ja Zimbabwe ning läänes Angolaga.
  • Seišellid
    Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool. Seišellid on Aafrika väikseim riik. Riik hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseaduses on loetletud 155 saart), millest 33 on asustatud. Suurim saar on Mahé, millel elab ligi 80% rahvastikust.

    Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morphey nimetas saarestiku Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi.
  • Sierra Leone
    Sierra Leone on riik Lääne-Aafrikas.

    Pealinn Freetown asub Sierra Leone lääneosas.
  • Somaalia
    Somaalia (ametliku nimega Somaalia Liitvabariik) on maa Aafrika idaosas Aafrika Sarve tipus. Piirneb loodes Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Keeniaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean.

    Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de iure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Riik on jagunenud nelja suure klanni ja keskvalitsuse vahel. Sellegi poolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud.
  • Sudaan
    Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptuse, loodes Liibüa, läänes Tšaadi ja edelas Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Lõuna-Sudaani ning idas Eritrea ja Etioopiaga. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik, nüüd kolmas Alžeeria ja Kongo DV järel.

    20 aastat kestnud kodusõja järel oli Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas Lõuna-Sudaan iseseisvuda.
  • Svaasimaa
    Svaasimaa (aastast 2018 ametlikult eSwatini Kuningriik) on väike merepiirita kuningriik Lõuna-Aafrikas. See piirneb lõunas, läänes ja põhjas Lõuna-Aafrika Vabariigi ning idas Mosambiigiga.

    Riigi ulatus põhjast lõunasse on 200 km ja läänest itta 130 km. Idaosa on mägine, Mosambiigi piiril asuvad kuni 810 m kõrgused Lebombo mäed. Kliima on mõõdukas. Suvel võib õhutemperatuur ulatuda 40°C-ni. Vihma sajab peamiselt suvel. Lääneosas sajab rohkem, kuni 200 mm aastas.
  • Tansaania
    Tansaania Ühendvabariik (inglise keeles United Republic of Tanzania, suahiili keeles Jamhuri ya Muungano wa Tanzania) on riik Aafrika idaosas.

    Tansaanias asub Aafrika mandri kõrgeim punkt (Kilimanjaro).
  • Uganda
    Uganda on merepiirita riik Ida-Aafrikas, mis piirneb idas Keenia, põhjas Lõuna-Sudaani, läänes Kongo DV, lõunas Rwanda ja Tansaaniaga. Uganda lõunaosas on Victoria järv.

    Alates 1962. aastast, mil Uganda iseseisvus, kuulub Uganda Briti Rahvaste Ühendusse.
  • Ühinenud Araabia Vabariik
    Ühinenud Araabia Vabariik (ÜAV; araabia keeles الجمهورية العربية المتحدة‎‎) oli lühiajaline poliitiline liit, mille sõlmisid Egiptus ja Süüria. Liit loodi 1958. aastal ning lõpetati 1961. aastal Süüria riigipöörde tagajärjel.

    Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. Selle president oli Gamal Abdel Nasser. Riik kuulus ka Ühendatud Araabia riikide (ÜAR) ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu Põhja-Jeemeniga, ÜAR lagunes koos ÜAVga aastal 1961.
  • Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared


  • Araabia Ühendemiraadid
    Araabia Ühendemiraadid, lühendatult AÜE, on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres.

    Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi Araabia vahel.
  • Bahrein
    Bahrein (Bahreini Kuningriik, araabia keeles مملكة البحرين Mamlakat al-Baḩrayn) on saareriik Aasias Pärsia lahes. Bahreinist on Aasia riikide seas veel väiksema pindalaga vaid Maldiivid ja Singapur.

    Bahreini nimi tuletub araabiakeelsest sõnast baḩr, mis tähendab "meri". Sõna al-Baḩrayn on kaksusevorm ja nii võib riigi nime eesti keelde tõlkida kui "kaks merd". Selles tähenduses on sõna kasutatud viiel korral ka Koraanis. Teadaolevalt kasutas Bahreini nime Bahreini saarestiku kohta esimesena maadeuurija Ibn Baţţūţah 14. sajandil ja saarestikule kinnistus see nimi tõenäoliselt alles sajand hiljem. Samal ajal tunti Euroopas kogu Araabia poolsaare idaosa Bahreini nime all.
  • Bangladesh
    [[Tanguar haor on 100 ruutkilomeetrine oluline märgalade ökosüsteem Sunamaganji rajoonis]] Bangladeshi Rahvavabariik on riik Lõuna-Aasias Bengali lahest põhjas. Riigil on maismaapiir India ja Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladeshi nimi tähendab bengali maad.

    Bangladesh on rahvaarvult maailma kaheksas riik. Seal elab enam kui 160 miljonit inimest ning see on üks tihedama asustusega riike maailmas.
  • Briti India ookeani ala
    Briti India ookeani ala (inglise British Indian Ocean Territory) on India ookeanis asuv Suurbritannia ülemereterritoorium.

    Hõlmab Chagose saared.
  • Brunei
    Brunei (ametlikult Brunei Darussalami Riik) on riik Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere ääres. See on ainus riik, mille maismaa territoorium asub tervikuna Kalimantani saarel. Tänapäeval on lisaks Bruneile iseseisev sultaniriik ka Omaan.

    Brunei nime tähendus on selgusetu. Ühe legendi järgi võib nimi tuletuda malai keeles väljendist "Baru nah", mis tähendab 'see on seesama'. Piirkonnale olevat nime andnud esimene moslemist sultan Muhammad Shah.
  • Filipiinid
    Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Tegemist on ühega kahest valdavalt katoliiklikust maast Aasias (teine on Ida-Timor) ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur.

    Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõunas on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. Idas teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ja otse põhjas on Taiwan.
  • Hongkong
    Hongkong

    Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin ' is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres. See koosneb Hongkongi saarest, Kowlooni poolsaarest ning Uutest Territooriumidest (sh rohkem kui 200 saarest).
  • Iisrael
    Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Iisraeli naaberriigid on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina.

  • India
    Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias. Riigis elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli. Rahvaarvult on India maailmas teisel ja pindalalt seitsmendal kohal.

    Indiat ümbritsevad lõunas India ookean, edelas Araabia meri ja kagus Bengali laht. Riigil on maismaapiir läänes Pakistaniga, põhjas Hiina, Nepali ja Bhutaniga ning idas Bangladeshi ja Myanmariga. India ranniku lähedal lõunas asub Sri Lanka ja edelas Maldiivid. Andamani ja Nicobari saarte kaudu on riigil merepiir Tai ja Indoneesiaga.
  • Indoneesia
    Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India.

    Indoneesia asub ligi 17 500 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ning selle näitaja poolest on riik maailmas neljandal kohal. Muslimite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Naabermaade seas on veel Singapur, Filipiinid, Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared. Indoneesia on ASEAN-i ja G-20 liige. Arvestusliku sisemajanduse kogutoodangu järgi (ostujõu pariteedi alusel) on Indoneesia maailmas 8. kohal (2015), kuid arvestades SKT-d elaniku kohta, 43. kohal.
  • Jordaania
    Jordaania on riik Lähis-Idas. Piirneb läänes Iisraeli ja Jordani Läänekalda, põhjas Süüriaga, kirdes Iraagiga ning idas ja lõunas Saudi Araabiaga.

    Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania.
  • Jõulusaar
    Jõulusaar (inglise keeles Christmas Island) on India ookeanis olev Austraaliale kuuluv saar.

    Jõulusaare kaart Jõulusaare geograafilised koordinaadid on 10°30′S 105°40′E. Saar paikneb Austraalia linnast Perthist 2600 km loodes, Indoneesia saarest Jaavast 500 km lõunas ja Kookossaartest 975 km kirdes. Austraalia mandri lähim koht Exmouth asub 1560 km kaugusel. Saare suurim pikkus on 19 km ja suurim laius 14½ km. Saare pindala on 135 km², millest 65% moodustab 1980. aastal loodud rahvuspark. Rannajoon on 139 km pikk. Saar ulatub merepõhjast umbes 4500 meetri kõrgusele. Kõrgeim tipp on saare lääneosas asuv Murray Hill (361 m). Saart ümbritseb kitsas korallrahu.
  • Kookossaared
    Kookossaared

    Kookossaared on Austraaliale kuuluv saarestik India ookeanis (moodustab Kookossaarte ala).
  • Kuveit
    Kuveit on riik Pärsia lahe looderannikul.

    Kuveit piirneb maismaal Saudi Araabia ja Iraagiga. Merepiir on tal ka Iraaniga.
  • Laos
    Laos, ametlikult Laose Demokraatlik Rahvavabariik (lao keeles ສາທາລະນະລັດ ປະຊາທິປະໄຕ ປະຊາຊົນລາວ, Sathalanalat Paxathipatai Paxaxôn Lao) on merepiirita sotsialistlik riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Piirneb Kambodža, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga.

    Laos oli 1949. aastani Prantsusmaa protektoraat Prantsuse Indohiinas.
  • Liibanon
    Liibanon Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas ja idas Süüriaga, lõunas Iisraeliga.

    Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001).
  • Lõuna-Korea
    Korea Vabariik (lühinimi Lõuna-Korea; korea keeles 대한민국 Daehan Minguk, mitteametlikult 한국 Hangeuk) on riik Ida-Aasias, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.

    Lõuna-Korea pindala on 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 km².
  • Malaisia
    Malaisia on põhiseadusliku monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist (Johor, Kedah, Kelantan, Melaka, Negeri Sembilan, Pahang, Perak, Perlis, Pulau Pinang, Sabah, Sarawak, Selangor ja Terengganu) ja kolmest liidualast (Kuala Lumpur, Putrajaya ja Labuan).

    Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. aastal.
  • Maldiivid
    Maldiivid (ametlikult Maldiivi Vabariik) on saareriik India ookeanis. Riik koosneb 26 atolli moodustavast 1192 saarest, millest 2014. aastal oli 188 asustatud. Maldiivid on pindalalt ja rahvaarvult Aasia väikseim riik. See on maailma väikseim riik, mille rahvaarv on üle 100 000 elaniku. Maldiivid on maailma madalaima suurima geograafilise kõrguspunktiga riik, riigi kõrgeim punkt asub 2,4 meetrit üle merepinna.

    Nimi "Maldiivid" tähendab Malé saari. Sanskriti keeles tähendab maladvipa pärjakujuliselt asetsevat saarte gruppi. Seni ei olda päris kindlad, millise keele alusel on Maldiivid nime saanud. Malé võib tuletuda malajalami keele sõnadest maala ('pärg') ja dweepu ('saar') või tamili keele sõnadest maalai ('pärg') ja theevu ('saar'). Maldiivi keeles kutsutakse maldiivlasi Dhivehin, mis tuletub nimisõnast theevu ('saar').
  • Nepal
    Rippsild koormaloomadega Tatopani lähistelNepal (varem ka Nepaal) on merepiirita riik Lõuna-Aasias. Nepal piirneb kirdes Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagus, edelas ja loodes Indiaga.

    Nepalil on ligikaudselt ristküliku kuju: ristkülik asetseb loode-kagusuunas, selle pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Riigi pindala on 147 181 km², sisevete kogupindala on umbes 4000 km².
  • Omaan
    Omaan on riik Aasias Araabia poolsaare kaguosas.

  • Pakistan
    Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India.

    Halduslikult jaguneb Pakistan neljaks provintsiks (sūbah) ja kolmeks territooriumiks (ilaqa).
  • Singapur
    Õhtu saabumine Singapuris, Lau Pa Satis Singapur (sanskriti keeles सिंहपुर 'Lõvilinn'; ametlik nimi Singapuri Vabariik) on riik (linnriik) Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuval Singapuri saarel ja lähiümbruse väikesaartel. Singapuris elab ligi 6 miljonit inimest (5 888 926 juuli 2017 seisuga).

    Singapur on arenenud turumajanduse ja kõrge elatustasemega riik, kus levinud asjaajamiskeel on inglise keel. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2% töötus. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas. Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi.
  • Sri Lanka
    Sri Lanka (ametlikult Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik) on saareriik Lõuna-Aasias, India ookeanis, edelas Benegali lahest ja kagus Araabia merest. Sri Lankast põhja jäävad India ja Bangladesh, kirdesse Myanmar, itta Tai, kakku Indoneesia ning edelasse Maldiivid.

    Sri Lanka pindala on 65 610 km² ja elanike arv on 2020. aasta seisuga 21,39 miljonit.
  • Süüria
    Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis. See piirneb de jure läänes Vahemere ja Liibanoniga, põhjas Türgiga, idas Iraagiga, lõunas Jordaaniaga ja edelas Iisraeliga. Süüria jääb 32° ja 38° N ning 35° ja 43° E vahele.

    Süüria nimi on pärit Vana-Kreekast, kus nimetusega Σύριοι (Sýrioi) tähistati assüürlasi. Uuemate uurimuste kohaselt viitab Süüria nimi Assüüriale.
  • Tai
    Kuninglik paviljon Phraya Naktoni koopas, mis asub Khao Sam Roi Yoti rahvuspargis, Prachuap Khiri Khani provintsis Tai on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. See piirneb lõunas Tai lahe ja Malaisiaga, idas Kambodža ja Laosega ning läänes Andamani mere ja Birmaga.

    Kuni 11. maini 1949 kandis maa nime Siiam. Sõna thai (ไทย) tähendab tai keeles 'vaba'. Sama sõna tähistab ka tai rahvast, mistõttu osa elanikest, eriti suur hiina vähemus, kasutab endiselt nime "Siiam".
  • Vietnam
    Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.

    Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.
  • Gibraltar
    Gibraltar on Suurbritannia meretagune ala Gibraltari väina põhjarannikul.

    Gibraltari majandus tugineb turismile, finantsvahendusele ja laevandusele.
  • Guernsey saar
    pisi Guernsey saar on saar La Manche'i väinas Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, Inglise kroonile kuuluva samanimelise krooni sõltkonna peasaar.

    Saare pindala on 63 ruutkilomeetrit. Guernsey on künklik, kõrgus merepinnast kuni 110 meetrit.
  • Iirimaa saar
    Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar. Suurbritannia saarest lahutab teda Iiri meri.

    Suurem osa saarest kuulub Iiri Vabariigile. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale.
  • Island
    Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík.

    Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle läheduses.
  • Jersey
    Jersey (Jersey murdes Jèrri) on Briti krooni sõltkond La Manche'i väinas. See hõlmab Jersey saart ja ümbritsevaid asustamata saari, mis kuuluvad Kanalisaarte hulka.

    Jersey kuulub Inglise kroonile, praegune valitseja on Charles III Normandia hertsogina. Jersey ei kuulu Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki ega Euroopa Liitu.
  • Kreeka
    Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid. Kreeka piirneb loodes Albaania, põhjas Põhja-Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka riigikeel on kreeka keel.

    Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse.
  • Küpros
    Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.

    Küprose kreekakeelse nime Κύπρος päritolu pole selge. Nime varaseim säilinud vorm on mükeene keeles. Küprose nimi võib tuletuda sumerikeelsest sõnast vase või pronksi kohta. Teiste versioonide alusel võib nimi tuletuda kreekakeelsetest sõnadest küpressi või henna kohta.
  • Malta
    Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest: Malta, Gozo (Għawdex) ja Comino saarest (Kemmuna) ning neljast asustamata saarest.

    Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem liikmesriik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1374 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta kuues riik maailmas.
  • Man
    Man on saar Iiri meres, mis moodustab Briti krooni sõltkonna.

    Saare kaugus Šotimaa rannikust on 29 km, Inglismaa rannikust 48 km ja Iirimaa rannikust 52 km. Saare ulatus on edelast kirdesse on 52 km ja loodest kagusse on 22 km. Mani ranniku lähedal on väikseid laidusid, millest suurima, Calf of Mani, pindala on 250 ha.
  • Monaco
    Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur). Monaco on pindala väiksuselt teine ning kõige tihedamini asustatud riik maailmas.

    Monacos on palju hasartmänguasutusi, kuid kohalikel elanikel ei ole lubatud seal mängida. Esimene, Monte Carlo kasiino, avati 19. sajandil.
  • Suurbritannia
    Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast. Riik asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ja hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

    2017. aasta seisuga oli Suurbritannias elanikke hinnanguliselt 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 2022. aastast kuningas Charles III.
  • Taani
    Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel. Koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab ta Taani Kuningriigi, mille suhte nende piirkondadega määrab Rigsfællesskabet.

    Taani ühendatud kuningriik tekkis kaheksandal sajandil oskusliku merejõuna keset võitlust kontrolli üle Läänemere üle. 1397. aastal ühines ta Norra ja Rootsiga, moodustades Kalmari uniooni, kuni viimase eraldumiseni 1523. aastal; allesjäänud Taani-Norra kuningriik püsis kuni 1814. aastani. Alates 17. sajandist viisid mitmed sõjad Rootsi impeeriumiga territoriaalsete eraldumiseni ning pärast Napoleoni sõdu liideti Norra Rootsiga, Taani aga jättis endale Fääri saared, Gröönimaa ja Islandi. 19. sajandil toimunud natsionalistlike liikumiste hoog sai lüüa esimeses Schleswigi sõjas ning 1864. aasta teise Schleswigi sõja tulemusel kaotati Schleswigi hertsogkond Preisimaale. Taani jäi esimese maailmasõja ajal neutraalseks, kuid sai 1920. aastal tagasi Schleswigi põhjaosa. 1940. aasta aprillis toimus Saksa sissetungil lühike sõjaline kokkupõrge, samas kui Taani vastupanuliikumine oli aktiivne 1943. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta mais. Riigi tööstus on kõrgelt arenenud ja sellest kujunes juba 19. sajandi teises pooles põllumajandustoodete tööstuslik eksportija. 20. sajandi alguses sisse viidud sotsiaalsed ja tööturu reformid lõid aluse praegusele kõrgelt arenenud segamajandusega heaoluriigi mudelile.
  • Ameerika Ühendriigid
    Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga, põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Ameerika Ühendriikidele kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.

    Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
  • Anguilla
    Anguilla on Suurbritannia meretagune ala, millel on omavalitsus. Ta hõlmab Anguilla saare, Sombrero ning hulga teisi saarekesi, mis moodustavad kõige põhjapoolsema osa Väikeste Antillide Tuulepealsetest saartest Kariibi mere ja Atlandi ookeani vahel.

    Anguilla kuulub ajavööndisse UTC−4:00.
  • Antigua ja Barbuda
    Antigua ja Barbuda on saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel Väikestes Antillide saarestikus.

    Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.
  • Aruba
    Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

    Ta moodustab Hollandi, Curaçao ja Sint-Maarteni kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest.
  • Bahama
    Bahama (inglise keeles The Bahamas, ametlik nimi Bahama Ühendus) on saareriik Atlandi ookeanis Florida ranniku lähedal.

    Riik asub Kariibi meres paiknevatel Bahama saartel, kuhu kuulub umbes 700 korallsaart ja ligi 2000 korallrahu. Saarestik asub Põhja-Ameerika mandri lähedal, Florida poolsaarest kagu pool ja Kuuba saarest põhja pool.
  • Barbados
    Barbados on Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel asuv saareriik ja Väikeste Antillide idapoolseim riik. Barbados on Kariibi mere idaosa riikidest suurima rahvastikutihedusega. Riik kuulub Rahvaste Ühendusse.

    Barbadose nimi tuleneb portugalikeelsest sõnast "as barbadas", mis tähendab 'habetunud'. Sõna tähendust on seostatud saarel kasvavate põliste viigipuude või habet kandnud põlisasukatega.
  • Belize
    Belize [bel'iiz] on riik Kesk-Ameerikas Kariibi mere ääres Yucatáni poolsaare kaguosas. Ta piirneb põhjas Mehhikoga ning läänes ja lõunas Guatemalaga. Vähim kaugus Hondurasest, mis paikneb kagu pool teisel pool Hondurase lahte, on 75 km.

    Belize'i varasem nimi oli Briti Honduras. Praeguse nime on ta saanud Belize'i linna ja jõe järgi. Belize'i linn on riigi ainus linna mõõtu asula, põhiline sadam ja Briti Hondurase endine pealinn (aastani 1970). Hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju Belice.
  • Bermuda
    Motorolleriga sõit Bermudas 2012. aastal Bermuda on saarestik ja on Suurbritannia meretagune ala Atlandi ookeani põhjaosas Sargasso meres. Saarestik koosneb 138 saarest.

    Bermuda põhilised sissetulekuallikad on finantsteenuste vahendus ja turism. Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aastal 2005 oli ostujõudu arvestades 69 900 dollarit. See näitaja on maailma maade seas suurim (et Bermuda ei ole iseseisev riik, loetakse rikkaimaks riigiks Luksemburgi, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 69 800 dollarit). Turismi arengule on aluse pannud Bermuda kaunid liivarannad ja soe troopiline kliima.
  • Briti Neitsisaared
    Briti Neitsisaared, ametlikult Neitsisaared (Virgin Islands) on Suurbritannia meretagune ala.

    Nime Briti Neitsisaared kasutatakse selleks, et eristuda USA Neitsisaartest
  • Costa Rica
    Costa Rica [k'osta r'iika] (varem ka Kostariika) on riik Kesk-Ameerikas Vaikse Ookeani ja Kariibi mere vahel. Riik piirneb loodes Nicaraguaga ja kagus Panamaga. Riiki läbib Kordiljeeride mäestik.

    Riigikeel on hispaania keel. Rahaühik on Costa Rica koloon (CRC). Costa Rica pindala on 51 100 km2.
  • Dominica
    Dominica (ametlikult Dominica Ühendus, inglise keeles Commonwealth of Dominica) on samanimelisel saarel paiknev saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Ida-Kariibi regioonis Väikestes Antillides. See oli 2017. aasta seisuga pindalalt maailma suurim riik, mille elanike arv on alla 100 000.

    Dominica kaart
  • Grenada
    Grenada on saareriik Lõuna-Ameerikast põhjas Väikeste Antillide saarestikus.

    Läänepoolkera iseseisvatest riikidest on Grenadast väiksem ainult Saint Kitts ja Nevis. Grenada kuulub Rahvaste Ühendusse. Grenada on maailma väikseim riik, millel on kahekojaline parlament.
  • Gröönimaa
    Satelliidifoto Gröönimaast

    Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus. Asub Ameerika maailmajaos, hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart, mis asuvad Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.
  • Hollandi Kariibi mere saared


  • Kaimanisaared
    Kaimanisaared on saarestik Kariibi meres.

    Nad moodustavad Suurbritannia meretaguse ala. Saarestik koosneb kolmest saarest: Grand Cayman, Little Cayman ja Cayman Brac.
  • Kanada
    Kanada [k'anada] on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. Kanada koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala.

    Kanada on pindala (9 984 670 km²) poolest Venemaa järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).
  • Montserrat
    Montserrat on saar Kariibi meres, mis moodustab Suurbritannia meretaguse ala. Montserrat on üks Väikeste Antillide Tuulealustest saartest.

    Saare põlisasukateks olid kariibid ja aravakid. Montserrati avastas Christoph Kolumbus 1493. aastal ja andis sellele nime Kataloonias asuva Montserrati Jumalaema pühamu järgi (Santa Maria de Montserrate).
  • Nicaragua
    Nicaragua on Kesk-Ameerika riik, mis piirneb põhjas Hondurase ja lõunas Costa Ricaga, ulatub läänes Vaikse ookeanini ja idas Kariibi mereni.

    Varem oletati, et riigi nimi on tuletatud rikka ja võimuka indiaani pealiku Nicarao nimest, kes 500 aastat tagasi hispaanlastest vallutajatele vastu hakkas, ja hispaaniakeelsest sõnast agua (ee vesi), sest riigi lääneosas asuvad kaks suurt järve (Managua ja Nicaragua järv). Viimasel ajal arvatakse, et Nicaragua nimi on tuletatud nahua keelest, kuid nime täpse tähenduse üle vaieldakse.
  • Panama
    Panama on riik Ameerikas.

    Piirneb loodes Costa Rica, kagus Colombia, põhjas Kariibi mere ja lõunas Vaikse ookeaniga. Riik asub kahel mandril – Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
  • Puerto Rico


  • Saint Kitts ja Nevis
    Saint Kitts ja Nevis on kahest Kariibi mere saarest koosnev riik Väikeste Antillide saartel.

    See on läänepoolkera väikseim riik.
  • Saint Lucia
    Saint Lucia on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides. Saar asub Saint Vincent ja Grenadiinidest põhja pool ja Martinique'ist lõunas.

    Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.
  • Saint Vincent ja Grenadiinid
    Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.

    Riik hõlmab Saint Vincenti saare ja sellest lõunas asuva Grenadiinide saarestiku põhjapoolsemad väikesaared. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.
  • Sint Maarten
    Sint Maarten on Madalmaade Kuningriigi maa, mis hõlmab Saint-Martini saare lõunaosa.

    Sint Maarteni pindala on umbes 37 km² ning hinnanguline elanike arv 39 689 (2013).
  • Trinidad ja Tobago
    Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.

    Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad on Trinidad ja Tobago. Riigil on merepiir lõunas Venezuelaga, põhjas Grenadaga, kirdes Barbadosega ja kagus Guyanaga.
  • Turks ja Caicos
    Turks ja Caicos on saarerühm Kariibi meres. See moodustab Suurbritannia meretaguse ala. Piirkond koosneb kahest saarestikust, mis on eraldatud Turksi väinaga. Regiooni kuulub kaheksa suuremat ja 299 väiksemat saart, millest üheksa on asustatud. Saarerühma keskuseks on kujunenud Grand Turki saar. Piirkonna nimel on kaks tähendust: Turks viitab kohapeal kasvavale melokaktusele, mille ülemine osa meenutab Osmanite riigis kantud peakatet fessi, ning Caicos tainokeelsele väljendile caya hicom, mis tähendab saarestikku.

    Turksi ja Caicose saared Turks ja Caicos koosneb kahest suurest saarerühmast: Turksi saared idas, mille juurde kuuluvad Grand Turki ja Salt Cay saared, ning Caicose saarestik läänes, mille koosseisu kuuluvad Providenciales, Põhja-Caicos, Kesk-Caicos, Ida-Caicos, Lõuna-Caicos ja Lääne-Caicos. Saarerühmi lahutab umbes 35 km laiune Turki saarte väin. Hoolimata sellest, et asumaa koosneb umbes 300 väikesaarest, on enamus neist asustamata ja nimi on pandud ainult umbes sadakonnale saarele. Geograafiliselt moodustab Turks ja Caicos Bahama saarte jätku.
  • USA Neitsisaared
    USA Neitsisaared on Ameerika Ühendriikidele kuuluv liidendamata ala, osa Väikestest Antillidest. Asuvad Puerto Ricost idas. Ala hõlmab 53 vulkaanilist saart, millest suurimad on Saint John, Saint Thomas ja Saint Croix.

    Peamine sissetulekuallikas on turism.
  • Ameerika Samoa
    Ameerika Samoa on Ameerika Ühendriikide hallatav omavalitsuslik ala Vaikse ookeani lõunaosas, mis hõlmab Samoa saarte idapoolsed saared. Ameerika Samoa moodustavad Tutuila saar koos seda ümbritsevate väikesaartega, Manu'a saared (Ta'ū, Ofu ja Olosega), Swainsi atoll ja Rose'i atoll.

    1899. aastal sõlmitud lepinguga USA ja Saksamaa vahel sai Saksamaa läänepoolsed saared (tänapäeval Samoa) ja USA idapoolsed saared.
  • Austraalia
    Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Pindala järgi on Austraalia kuues riik maailmas. Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.

    Austraalia kaart
  • Belau
    Belau (ka Palau, ametlikult Belau Vabariik) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia regioonis, umbes 500 kilomeetrit Filipiinidest idas. Belau on maailma üks nooremaid riike, mis iseseisvus 1994. aastal. Belau (nagu ka Mikroneesia ja Marshalli saared) on vabalt assotsieerunud Ameerika Ühendriikidega.

    Riigi nimi tuleneb belaukeelsest sõnast "beluu", mis tähendab "küla".
  • Cooki saared
    Cooki saared on Uus-Meremaaga vabalt assotsieerunud saareriik Vaikse ookeani lõunaosas; saarestikku kuulub 15 saart.

    2016. aasta rahvaloenduse andmetel elas Cooki saartel 17 434 inimest.
  • Fidži
    Fidži, ametlikult Fidži Vabariik on saareriik Melaneesias, osa Okeaaniast Vaikse ookeani lõunaosas, Uus-Meremaa Põhjasaarest umbes 1100 meremiili kirdes. Tema lähimad naabrid on läänes Vanuatu, edelas Uus-Kaledoonia, kagus Uus-Meremaa Kermadeci saared, idas Tonga, kirdes Samoa ning põhjas Tuvalu. Fidži koosneb enam kui 330 saarest, millest 110 on alaliselt asustatud. Saarte kogupindala on umbes 18 300 ruutkilomeetrit. Kõige kaugem saar on Ono-i-Lau. Kahel peamisel saarel, Viti Levu ja Vanua Levu, elab 87% kogu populatsioonist. Pealinn Suva asub Viti Levu peal ja on riigi peamine kruiisilaevade sadam. Ligikaudu kolmveerand fidžilastest elab Viti Levu rannikul, kas Suvas või väiksemates linnakeskustes, nagu Nadi – kus turism on peamine kohalik tööstusharu – või Lautoka, kus omab olulist tähtsust suhkruroo tööstus. Maastiku iseärasuste tõttu on Viti Levu hõredalt asustatud.

    Suurem osa Fidži saartest moodustus umbes 150 miljonit aastat tagasi alanud vulkaanilise tegevuste kaudu. Geotermilist aktiivsust esineb tänapäevalgi Vanua Levu ja Taveuni saartel. Inimasustus sai alguse II aastatuhandel eKr – esmalt saabusid saartele austroneeslased ja hiljem melaneeslased. Eurooplased külastasid Fidžit alates 17. sajandist ja pärast lühikest perioodi iseseisva kuningriigina muutsid britid 1874. aastal Fidži enda kolooniaks. Fidži tegutses kolooniana kuni 1970. aastani, mil saavutati iseseisvus Suurbritannia dominioonina. Pärast mitmeid riigipöördekatseid kuulutas 1987. aastal sõjaväeline valitsus välja vabariigi. 2006. aasta riigipöördega haaras võimu kommodoor Josaia Voreqe Bainimarama. Kõrgem kohus kuulutas 2009. aastal aga selle riigipöörde ebaseaduslikuks tekitades nii konstitutsioonilise kriisi. Pärast aastaid kestnud viivitusi toimusid demokraatlikud valimised 17. septembril 2014. Bainimarama partei FijiFirst kogus 59,2% häältest ja rahvusvahelised vaatlejad pidasid valimisi usaldusväärseteks.
  • Guam
    Guam on Ameerika Ühendriikidele kuuluv saar Vaikse ookeani lääneosas.

    Saare põlisasukad on tšamorrod, kes asustasid saare umbes 3500 aastat tagasi. Nad räägivad tšamorro keelt.
  • Ida-Timor
    Ida-Timor (portugali Timor-Leste, tetumi Timór Lorosa’e) on riik Aasias, Malai saarestikus, Timori saare idaosas. 1976. aastani kandis nime Portugali Timor.

    See on esimene 21. sajandil iseseisvunud riik.
  • Kiribati
    Kiribati (Kiribati Vabariik; kiribati keeles [ˈkiɾibas]) on saareriik Vaikses ookeanis Mikroneesias, mille alasid läbib ekvaator.

    Kiribati on nimetatud Gilberti saarte järgi, mille Briti maadeavastaja Thomas Gilbert 1788 esmesena kaardile kandis ja mille maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern nimetas 1820 Gilberti saarteks. Kuni 1979. aastani kandsid kõik kolm saarerühma administratiivset ühisnime Gilberti saared, mille kiribatikeelne tuletis on Kiribati. Gilberti saarte kiribatikeelne ajalooline nimi oli Tungaru.
  • Marshalli Saared
    Marshalli Saared (ametlikult Marshalli Saarte Vabariik) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesias, mis on vabalt assotsieerunud Ameerika Ühendriikidega. Riigi maismaaterritooriumi hõlmab saarestik Marshalli saared.

    Riigi pindala on 181 km² ning selle moodustab 29 madalat atolli ja 5 eraldi saart. Marshalli saarte lääneosas asuvad Raliki saared, idaosas Rataki saared.
  • Mikroneesia Liiduriigid
    Mikroneesia Liiduriigid (lühinimi Mikroneesia) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia piirkonnas, mis on vabalt assotsieerunud Ameerika Ühendriikidega.

    Nimi "Mikroneesia" on tuletatud kreeka keelest. Sõna μικρός (mikrós) tähendab 'väike' ja sõna νῆσος (nêsos) 'saar'.
  • Nauru
    pisi

    Nauru [na'uuru] on riik Okeaanias Mikroneesia saarestikku kuuluval ovaalsel Nauru korallsaarel. See on maailma väikseim saareriik ja maailma väikseim sõltumatu vabariik. Naurul puudub ametlik pealinn.
  • Niue
    Niue on saar Vaikse ookeani lõunaosas 2400 km Uus-Meremaast kirdes.

    Ta moodustab autonoomse Uus-Meremaaga assotsieerunud ala.
  • Norfolki saare ala
    Norfolki saare ala on Austraalia välisala Vaikses ookeanis Austraalia, Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia vahel. Ta koosneb peasaarest Norfolki saarest, kus on 2300 elanikku, ning väikestest Nepeani saarest ja Phillipi saarest, mis on mõlemad asustamata.

  • Paapua Uus-Guinea
    Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. See hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Piirneb läänes Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina asub Austraalia.

    * Paapua Uus-Guinea linnade loend
  • Pitcairni saared


  • Põhja-Mariaanid
    Põhja-Mariaanid on Ameerika Ühendriikidega assotsieerunud riik Vaikse ookeani lääneosas. Asub Hawaii ja Filipiinide vahel.

    Riigi territooriumi moodustavad Mariaani saarestiku 16 põhjapoolset saart, millest suuremad on Saipan, Rota ja Tinian. Saarte hulgas on kolm tihedasti koos paiknevat saart (Maugi saared), mida mõnikord loetakse üheks saareks, nii et saarte koguarvuks saadakse 14.
  • Saalomoni Saared
    Saalomoni Saared on saareriik Okeaanias Melaneesias. Asub Uus-Guineast idas ja koosneb umbes 1000 saarest.

    2019. aasta 6. aprillil raputas Saalomoni Saari Kirakira linnast 27 kilomeetri kaugusel ja 73 kilomeetri sügavusel alguse saanud 5,0 magnituudine maavärin.
  • Samoa saared
    Samoa saared on saarestik Vaikses ookeanis Polüneesias.

    Saarestik koosneb 13 saarest. Suuremad saared on vulkaanilised, osa väikesaari aga korallilised atollid.
  • Tokelau
    Tokelau (endine nimi Unioni saared) on kolmest atollist koosnev Uus-Meremaa territoorium Vaikses ookeanis, umbes poolel teel Hawaii saartelt Uus-Meremaale. Õieti on tegemist kolme väikestest saarekestest koosneva saartegrupiga: Atafu (varasem nimi Duke of York Island), Nukunonu (varasem nimi Duke of Clarence Island) ja Fakaofo (varem Bowditchi) saar.

    Tokelau kuulus 29. detsembrini 2011 ajavööndisse maailmaaeg UTC–10. 29. detsembril 2011 läks Tokelau ajavööndisse UTC+14. Seetõttu jäi Tokelaus vahele 30. detsember 2011 ja 29. detsembrile järgnes 31. detsember.
  • Tonga
    Tonga (ametlikult Tonga Kuningriik, tonga keeles Puleʻanga Fakatuʻi ʻo Tonga) on riik Vaikses ookeanis asuvas Okeaanias Tonga saartel. See on tänapäeval maailma väikseim kuningriik. Tonga asub kuupäevarajast läänes, mistõttu uus päev algab seal varem kui mujal maailmas.

    Tonga nimi tuletub tongakeelsest sõnast "tonga", mis tähendab "lõunakaart". Riigi nime tähendus on tuletatud saarte geograafilisest paiknemisest Polüneesias.
  • Tuvalu
    Tuvalu on saareriik Vaikses ookeanis Polüneesias Saalomoni Saartest idas. See on maailma väikseim riik, millel on pealinn.

    Kuni 1975. aastani oli Tuvalu tuntud Ellice'i saartena ja oli 1978. aastani Suurbritannia halduses.
  • Uus-Meremaa
    Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri. Paikneb veepoolkera keskme lähedal Uus-Meremaa saartel, valdavalt Põhjasaarel ja Lõunasaarel. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.

    Uus-Meremaa kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime Aotearoa ('pika valge pilve maa').
  • Ühendriikide hajasaared
    Ühendriikide hajasaared koosnevad järgmistest Ameerika Ühendriikidele kuuluvatest saartest:

    * Bakeri saar
  • Argentina
    Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. See piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.

    Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist.
  • Falklandi saared
    Falklandi saared on Suurbritannia meretagune ala, mida Malviini saarte (Islas Malvinas) nime all nõudleb ka Argentina.

    Pealinnaks on Stanley (endine Port Stanley).
  • Guyana
    Guyana (varasem nimekuju Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjaosas. Piirneb Suriname, Brasiilia ja Venezuelaga. Eestikeelne ametlik nimi on Guyana Kooperatiivne Vabariik (inglise Co-operative Republic of Guyana, varem Guyana Vabariik).

    214 970 km² pindalaga Guyana on Lõuna-Ameerika mandriosas Uruguay ja Suriname kõrval üks kolme pindalalt väikseima suveräänse riigi seas. Elanikke on seal 2020. aasta seisuga 782 774.
  • Suriname
    Suriname üldkaart Suriname [surin'aame] (1948. aastani Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.

    Suriname asub Guajaana kilbil. Riik paikneb 1. ja 6. põhjalaiuskraadi ning 54. ja 58. läänepikkuskraadi vahel. Riik piirneb põhjas Atlandi ookeaniga, läänes Guyanaga, idas Prantsuse Guajaanaga ja lõunas Brasiiliaga. Guyanaga on ühist piiri 600 km, Prantsuse Guajaanaga 510 km ja Brasiiliaga 597 km.