Keel - Inglise keel

Keel  >  Inglise keel

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemise ajal. Seda räägib 380 miljonit inimest emakeelena ja umbes 600 miljonit esimese võõrkeelena. Ligikaudu 2 miljardit inimest maailmas valdab inglise keelt vähemalt elementaarse suhtlemise tasandil.

Inglise keel on ametliku keelena kasutusel Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Briti Rahvaste Ühenduse riikides kasutatakse seda ametliku või tähtsuselt teise keelena.

Inglise keel kuulub läänegermaani anglo-friisi alamrühma. Tema lähimad sugulased on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. Mõned keeleteadlased ei pea šoti keelt eraldi keeleks, vaid inglise keele murdeks.

Veel on inglise keele lähedased sugulased ülejäänud läänegermaani keeled, mis ei kuulu anglo-friisi rühma: alamsaksa, hollandi, afrikaani, ja ülemsaksa keel. Kuid inglise ja šoti keel on arenenud neist isoleeritult ja sellepärast neist tugevalt lahknenud.

Vanainglise keel (Old English) tekkis pärast läänegermaani hõimude (anglite, sakside jt) asumist Britanniasse, seega pärast 5.–6. sajandit. 12.–14. sajandil sai inglise keel suuri mõjutusi prantsuse keelest: (laenati sõnu, grammatika muutus lihtsamaks).

Nüüdisaegne kirjakeel on kujunenud 14. sajandist alates, kui vanainglise keel arenes keskinglise keeleks (Middle English). Selle enam-vähem muutumatuna püsinud õigekirjutus kajastab 15.–16. sajandi hääldust.

Umbes 16. sajandil algul arenes keskinglise keel uusinglise keeleks, mis püsib tänapäevani.

Inglise keelel on hulgaliselt häälduse ja ka sõnavara poolest erinevaid dialekte ja muid alamkeeli. Inglismaa eri krahvkondades kõneldakse murrakuid, mis võivad teise kandi inimestele olla arusaamatud. Samuti kõneldakse maailmas kümneid inglise keele kreoolkeeli.

* Inglise tähestik

* Ingliskeelne kirjandus

Maa (piirkond)

Botswana

Kaart

Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Kodanikud kutsuvad ennast "batswana" (ainsuses: motswana), eesti keeles kasutatakse sõnu tsvana või botswanalane. Varasem Suurbritannia protektoraat nimega Betšuaanamaa sai uue nime, Botswana, pärast iseseisvumist 30. septembril 1966. Riik on nime saanud maa suurima etnose – tsvanade järgi. Kuulub Rahvaste Ühendusse. Riigis on peetud vabasid ja demokraatlike valimisi alates iseseisvumisest.

Egiptus

Ühinenud Araabia Vabariik (ÜAV; araabia keeles الجمهورية العربية المتحدة‎‎) oli lühiajaline poliitiline liit, mille sõlmisid Egiptus ja Süüria. Liit loodi 1958. aastal ning lõpetati 1961. aasta Süüria riigipöörde tagajärjel. Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. President oli Gamal Abdel Nasser. Riik kuulus ka Ühendatud Araabia riikide ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu Põhja-Jeemeniga, ÜAR lõppes koos AÜVga aastal 1961.

Esimesel veebruaril 1958 asutatud riik oli esimene samm panaraabia poole. AÜVi asutamise algatasid Süüria poliitilised ja sõjalised juhid, kes soovisid näha Egiptust ja Süüriat ühinemas Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri võimu alla.

Etioopia

Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.

Etioopia paikneb Aafrika Sarvel. Eritrea lahkulöömisega kaotas Etioopia kogu Punase mere äärse rannamaastiku.

Gambia

Kaart Gambia (inglise keeles The Gambia) on Aafrika mandri läänerannikul paiknev riik.

Gambia on väga väike ning kitsas riik, mis ümbritseb Gambia jõge. Kõige laiemas kohas on riik 48 kilomeetrit lai. Riigi praegused piirid pandi paika aastal 1889, pärast Prantsusmaa ning Suurbritannia kokkulepet. Peale rannikujoone, kus Gambia piiriks on Atlandi ookean, on Gambia ümbritsetud Senegaliga ning on Aafrika riikidest üks väiksemaid.

Ghana

Ghana Vabariik on riik Lääne-Aafrikas Guinea lahe ääres.

Riigile võeti nimi 11. sajandini suurt osa Lääne-Aafrikast hõlmanud Ghana impeeriumi järgi.

Kamerun

Kamerun on riik Aafrika keskosa läänes Guinea lahe ääres. Kamerun piirneb Nigeeriaga loodes, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga idas ning Kongo Vabariigi, Gaboni ja Ekvatoriaal-Guineaga lõunas.


Keenia

pisi

Keenia ehk Kenya [k'enja] (inglise ja suahiili keeles Kenya) on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Keenial on merepiiri 536 km.

Lesotho

Lesotho, ametlikult Lesotho Kuningriik, on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist.

Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 40% elanikest elab allpool vaesuspiiri.

Libeeria

Libeeria Vabariik on riik Aafrika läänerannikul. Libeeria naaberriikideks on Sierra Leone, Guinea ja Elevandiluurannik.


Liibüa

Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Riik piirneb Tuneesia, Alžeeria, Nigeri, Tšaadi, Sudaani ja Egiptusega.


Lõuna-Aafrika Vabariik

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).

Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.

Lõuna-Sudaan

Kaart

Lõuna-Sudaan (ametlikult Lõuna-Sudaani Vabariik) on merepiirita riik Aafrika kirdeosas, mis iseseisvus Sudaanist 9. juulil 2011.

Mauritius

Mauritius (ametlikult Mauritiuse Vabariik) on Aafrika saareriik India ookeanis Maskareenide saarestikus, mis hõlmab Mauritiuse saare ja selle ümbruskonna väikesaari. Mauritius kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Mauritiuse nimi tuletub riigi suurima saare nimest. Madalmaade admiral Wybrand van Warwyck nimetas 1598 Mauritiuse saare Madalmaade asehalduri, Nassau printsi Oranje Mauritsi järgi.

Namiibia

Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul. Piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga. Riik saavutas iseseisvuse Lõuna-Aafrika võimu alt 21. märtsil 1990 pärast Namiibia Vabadussõda. Pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse.

Namiibial on 1572 km pikkune rannajoon, kuid kuna rannikult möödub külm Benguela hoovus on õhuniiskus väga madal ja tuul ei too merelt sisemaale eriti niiskust. Nõnda sajab selles Namibi kõrbe ja Kalahari kõrbe vahel asuvas riigis Sahara-taguse Aafrika maade seas kõige vähem vihma.

Nigeeria

Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tšaadi ja Kameruniga.

Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 7. kohal. 2050 elab prognooside kohaselt riigis ligi 400 miljonit inimest ja riik on siis elanike arvult maailma neljas.

Rwanda

Kaart

Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool. Rwanda piirneb läänes Kongo Demokraatliku Vabariigi, põhjas Uganda, lõunas Burundi ja idas Tansaaniaga.

Saint Helena

Saint Helena (ametlikult Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha) on Suurbritannia meretagune ala Atlandi ookeani lõunaosas. Selle moodustavad Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha. Uue põhiseaduse jõustumiseni 2009. aastal kandis ala nime Saint Helena asumaa ja sõltkonnad.


Sambia

Kaart

Sambia (ametlikult Sambia Vabariik) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas. Sambia piirneb põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigi, kirdes Tansaania, idas Malawi, kagus Mosambiigi, lõunas Namiibia, Botswana ja Zimbabwe ning läänes Angolaga.

Seišellid

Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool. Seišellid on Aafrika väikseim riik. Riik hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseaduses on loetletud 155 saart), millest 33 on asustatud. Suurim saar on Mahé, millel elab ligi 80% rahvastikust.

Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morphey nimetas saarestiku Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi.

Sierra Leone

Sierra Leone on riik Lääne-Aafrikas. Piirneb Guinea ja Libeeriaga.

Pealinn Freetown asub Sierra-Leone lääneosas.

Somaalia

Somaalia (ametliku nimega Somaalia Liitvabariik) on maa Aafrika idaosas Aafrika Sarve tipus. Piirneb loodes Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Keeniaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean.

Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de iure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Riik on jagunenud nelja suure klanni ja keskvalitsuse vahel. Sellegi poolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud.

Sudaan

Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptuse, loodes Liibüa, läänes Tšaadi ja edelas Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Lõuna-Sudaani ning idas Eritrea ja Etioopiaga. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik, nüüd kolmas Alžeeria ja Kongo DV järel.

20 aastat kestnud kodusõja järel oli Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas Lõuna-Sudaan iseseisvuda.

Svaasimaa

Svaasimaa Kuningriik on väike merepiirita riik Lõuna-Aafrikas, mis piirneb lõunast, läänest ja põhjast Lõuna-Aafrika Vabariigi ning idast Mosambiigiga.

Riigi ulatus põhjast lõunasse on 200 km ja läänest itta 130 km. Idaosa on mägine, Mosambiigi piiril asuvad kuni 810 m kõrgused Lebombo mäed. Kliima on mõõdukas. Suvel võib õhutemperatuur ulatuda 40°C-ni. Vihma sajab peamiselt suvel. Lääneosas sajab rohkem, kuni 200 mm aastas.

Tansaania

Tansaania Ühendvabariik (inglise keeles United Republic of Tanzania, suahiili keeles Jamhuri ya Muungano wa Tanzania) on riik Aafrika idaosas.

Tansaanias asub Aafrika mandri kõrgeim punkt (Kilimanjaro).

Uganda

Uganda on merepiirita riik Ida-Aafrikas, mis piirneb idas Keenia, põhjas Lõuna-Sudaani, läänes Kongo DV, lõunas Rwanda ja Tansaaniaga. Uganda lõunaosas on Victoria järv.

Alates 1962. aastast, mil Uganda iseseisvus, kuulub Uganda Briti Rahvaste Ühendusse.

Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared

Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared on Suurbritannia meretagune ala Atlandi ookeani lõunaosas. Saartel puudub püsielanikkond.

Territoorium loodi 1985. aastal, enne seda oli piirkond Falklandi saarte alluvuses. Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte erivolinik on 2014. aastast Colin Roberts.

Araabia Ühendemiraadid

Araabia Ühendemiraadid, lühendatult AÜE, on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres.

Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi-Araabia vahel.

Bahrein

Bahrein (Bahreini Kuningriik, araabia keeles مملكة البحرين Mamlakat al-Baḩrayn) on saareriik Aasias Pärsia lahes. Bahreinist on Aasia riikidest veel väiksema pindalaga vaid Maldiivid ja Singapur.

Bahreini nimi tuletub araabiakeelsest sõnast baḩr, mis tähendab "meri". Sõna al-Baḩrayn on kaksusevorm ja nii võib riigi nime eesti keelde tõlkida kui "kaks merd". Selles tähenduses on sõna kasutatud viiel korral ka Koraanis. Teadaolevalt kasutas Bahreini nime Bahreini saarestiku kohta esmakordselt maadeuurija Ibn Baţţūţah 14. sajandil ja saarestikule kinnistus see nimi tõenäoliselt alles sajand hiljem. Samal ajal tunti Euroopas kogu Araabia poolsaare idaosa Bahreini nime all.

Bangladesh

Bangladeshi Rahvavabariik on riik Lõuna-Aasias Bengali lahest põhjas. Riigil on maismaapiir India ja Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladeshi nimi tähendab bengali maad.

Bangladesh on rahvaarvult maailma kaheksas riik. Seal elab enam kui 160 miljonit inimest ning see on üks tihedama asustusega riike maailmas.

Briti India ookeani ala

Briti India ookeani ala (inglise British Indian Ocean Territory) on India ookeanis asuv Suurbritannia ülemereterritoorium.

Hõlmab Chagose saared.

Brunei

Brunei (ametlikult Brunei Darussalami Riik) on riik Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere ääres. See on ainus riik, mille maismaa territoorium asub tervikuna Kalimantani saarel. Tänapäeval on lisaks Bruneile iseseisev sultaniriik ka Omaan.

Brunei nime tähendus on selgusetu. Ühe legendi järgi võib nimi tuletuda malai keeles väljendist "Baru nah", mis tähendab 'see on seesama'. Piirkonnale olevat nime andnud esimene moslemist sultan Muhammad Shah.

Filipiinid

Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Tegemist on ühega kahest valdavalt katoliiklikust maast Aasias (teine on Ida-Timor) ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur.

Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõunas on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. Idas teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ja otse põhjas on Taiwan.

Hongkong

upright

Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond (lühendatult Hongkong: hiina keeles 香港 (pinyin Xianggang (xiānggǎng), kantoni murdes heung1 gong2) 'lõhnav sadam') on Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkond, mis koosneb Lõuna-Hiina mere äärsest poolsaarest ja mitmest saarest.

Iisrael

Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Iisraeli naaberriigid on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina.


India

India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.

Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hi n dūš. Selle allikas on sanskriti सिन्धु (Sindhu), Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi induslasteks (Ἰνδοί (Indoi)).

Indoneesia

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India.

Indoneesia asub ligi 17 500 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ning selle näitaja poolest on riik maailmas neljandal kohal. Muslimite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Naabermaade seas on veel Singapur, Filipiinid, Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared. Indoneesia on ASEAN-i ja G-20 liige. Arvestusliku sisemajanduse kogutoodangu järgi (ostujõu pariteedi alusel) on Indoneesia maailmas 8. kohal (2015), kuid arvestades SKT-d elaniku kohta, 43. kohal.

Jordaania

Jordaania on riik Lähis-Idas. Piirneb läänes Iisraeli ja Jordani Läänekalda, põhjas Süüriaga, kirdes Iraagiga ning idas ja lõunas Saudi Araabiaga.

Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania.

Jõulusaar

Jõulusaar (inglise keeles Christmas Island) on India ookeanis olev Austraaliale kuuluv saar.

Jõulusaare kaart Jõulusaare geograafilised koordinaadid on 10°30′S 105°40′E. Saar paikneb Austraalia linnast Perthist 2600 km loodes, Indoneesia saarest Jaavast 500 km lõunas ja Kookossaartest 975 km kirdes. Austraalia mandri lähim koht Exmouth asub 1560 km kaugusel. Saare suurim pikkus on 19 km ja suurim laius 14½ km. Saare pindala on 135 km², millest 65% moodustab 1980. aastal loodud rahvuspark. Rannajoon on 139 km pikk. Saar ulatub merepõhjast umbes 4500 meetri kõrgusele. Kõrgeim tipp on saare lääneosas asuv Murray Hill (361 m). Saart ümbritseb kitsas korallrahu.

Kambodža

Kambodža on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel.

Kambodža piirneb läänest Tai (803 kilomeetrit ühist riigipiiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks.

Kookossaared

Kookossaared

Kookossaared on Austraaliale kuuluv saarestik India ookeanis (moodustab Kookossaarte ala).

Kuveit

Kuveit on riik Pärsia lahe looderannikul. Riik piirneb Saudi Araabia ja Iraagiga.

Kuumal aastaajal (maist septembrini) on keskmine temperatuur 30 °C ümber; temperatuur võib tõusta 50 kraadini. Talvekuudel on keskmine temperatuur 13–15 °C, päeval kuni 25 °C, öösel võib langeda alla nulli. Talvel esineb ka veidi sademeid (aastane sademete hulk on 10–220 mm. Veetemperatuur lahes on suvel 30 °C ümber, talvel 20 °C.

Laos

Laos on merepiirita riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel. Piirneb Kambodža, Vietnami, Tai, Myanmari ja Hiinaga.

Laos oli 1949. aastani Prantsusmaa protektoraat.

Liibanon

Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas ja idas Süüriaga, lõunas Iisraeliga.

Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001).

Lõuna-Korea

Korea Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimi Lõuna-Korea; korea keeles Daehan Min-geuk (대한민국; 大韓民國)) (koreakeelne mitteametlik nimi on Hangeuk, 한국; 韓國) on riik Kaug-Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.

Lõuna-Korea pindala on 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 km².

Malaisia

Malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist (Johor, Kedah, Kelantan, Melaka, Negeri Sembilan, Pahang, Perak, Perlis, Pulau Pinang, Sabah, Sarawak, Selangor ja Terengganu) ja kolmest liidualast (Kuala Lumpur, Putrajaya ja Labuan).

Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. aastal.

Maldiivid

Maldiivid (ametlikult Maldiivi Vabariik) on saareriik India ookeanis. Riik koosneb 26 atolli moodustavast 1192 saarest, millest 2014. aastal oli 188 asustatud. Maldiivid on pindalalt ja rahvaarvult Aasia väikseim riik. See on maailma väikseim riik, mille rahvaarv on üle 100 000 elaniku. Maldiivid on maailma madalaima suurima geograafilise kõrguspunktiga riik, riigi kõrgeim punkt asub 2,4 meetrit üle merepinna.

Nimi "Maldiivid" tähendab "Malé saari." Sanskriti keeles tähendab maladvipa "pärjakujuliselt asetsevat saarte gruppi." Seni ei olda päris kindlad, millise keele alusel on Maldiivid oma nime saanud. Malé võib tuletuda malajalami keelest maala ("pärg") ja dweepu ("saar") või tamili keelest maalai ("pärg") ja theevu ("saar"). Maldiivi keeles kutsutakse maldiivlasi Dhivehin, mis tuletub nimisõnast theevu ("saar").

Nepal

Nepal (varem ka Nepaal) on merepiirita riik Lõuna-Aasias. Nepal piirneb kirdes Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagus, edelas ja loodes Indiaga.

Nepalil on ligikaudselt ristküliku kuju: ristkülik asetseb loode-kagusuunas, selle pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Riigi pindala on 147 181 km², sisevete kogupindala on umbes 4000 km².

Omaan

Omaan on riik Aasias Araabia poolsaare kaguosas.


Pakistan

Pakistan on riik Aasias. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India.

Tänapäeva Pakistani alal oli 3500–1500 eKr levinud Induse kultuur.

Singapur

Singapur (sanskriti keeles सिंहपुर 'Lõvilinn'; ametlik nimi Singapuri Vabariik) on riik (linnriik) Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuval Singapuri saarel ja lähiümbruse väikesaartel. See on maailma väikseim riik, mille rahvaarv on üle 1 miljoni elaniku.

Singapur on arenenud turumajanduse ja kõrge elatustasemega riik, kus levinud asjaajamiskeel on inglise keel. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2% töötus. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas. Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi.

Sri Lanka

Sri Lanka on saareriik Lõuna-Aasias. Kuni 1972. aastani kandis nime Tseilon. Saare ümber on kolm veekogu, India ookean, Mannari laht ja Palki väin. Naabriteks on India ja Maldiivid.

Sri Lanka jaguneb üheksaks provintsiks (sulgudes halduskeskus).

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis. See piirneb de jure läänes Vahemere ja Liibanoniga, põhjas Türgiga, idas Iraagiga, lõunas Jordaaniaga ja edelas Iisraeliga. Süüria jääb 32° ja 38° N ning 35° ja 43° E vahele.

Süüria nimi on pärit Vana-Kreekast, kus nimetusega Σύριοι tähistati assüürlasi. Uuemate uurimuste järgi viitab Süüria nimi Assüüriale.

Tai

Tai on riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel. Ta piirneb lõunas Tai lahe ja Malaisia, idas Kambodža ja Laosega ning läänes Andamani mere ja Birmaga.

Kuni 11. maini 1949 kandis maa nime Siiam. Sõna thai (ไทย) tähendab tai keeles 'vaba'. Sama sõna tähistab ka tai rahvast, mistõttu osa elanikest, eriti suur hiina vähemus, kasutab endiselt nime "Siiam".

Vietnam

Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.

Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.

Gibraltar

Gibraltar on Suurbritannia meretagune ala Gibraltari väina põhjarannikul.

Gibraltari majandus tugineb turismile, finantsvahendusele ja laevandusele.

Guernsey

pisi Guernsey saar on saar La Manche'i väinas Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, Inglise kroonile kuuluva samanimelise krooni sõltkonna peasaar.

Saare pindala on 63 ruutkilomeetrit. Guernsey on künklik, kõrgus merepinnast kuni 110 meetrit.

Iirimaa saar

Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar. Suurbritannia saarest lahutab teda Iiri meri.

Suurem osa saarest kuulub Iiri Vabariigile. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale.

Island

Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík.

Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle läheduses.

Jersey

Jersey (Jersey murdes Jèrri) on Briti krooni sõltkond La Manche'i väinas. Ta hõlmab Jersey saart ja ümbritsevaid asustamata saari, mis kuuluvad Kanalisaarte hulka.

Jersey kuulub Inglise kroonile, praegune valitseja on Elizabeth II Normandia hertsogina. Jersey ei kuulu Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki ega Euroopa Liitu.

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα (Elláda), formaalselt Ελλάς (Ellás), ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid. Kreeka piirneb loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka riigikeel on kreeka keel.

Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse.

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aastat Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.

Küprose kreekakeelse nime Κύπρος päritolu pole selge. Nime varaseim säilinud vorm on mükeene keeles. Küprose nimi võib tuletuda sumerikeelsest sõnast vase või pronksi kohta. Teiste versioonide alusel võib nimi tuletuda kreekakeelsetest sõnadest küpressi või henna kohta.

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest: Malta saarest, Għawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest.

Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem liikmesriik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1374 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.

Man

Man on saar Iiri meres, mis moodustab Briti krooni sõltkonna.

Saare kaugus Šotimaa rannikust on 29 km, Inglismaa rannikust 48 km ja Iirimaa rannikust 52 km. Saare ulatus on edelast kirdesse on 52 km ja loodest kagusse on 22 km. Mani ranniku lähedal on väikseid laidusid, millest suurima, Calf of Mani, pindala on 250 ha.

Monaco

Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur). Monaco on pindala väiksuselt teine ning kõige tihedamini asustatud riik maailmas.

Monacos on palju hasartmänguasutusi, kuid kohalikel elanikel ei ole lubatud seal mängida. Esimene, Monte Carlo kasiino, avati 19. sajandil.

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ning Šotimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

2017. aasta seisuga oli Suurbritannias elanikke hinnanguliselt 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 1952. aastast kuninganna Elizabeth II.

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel. Koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab ta Taani Kuningriigi, mille suhte nende piirkondadega määrab Rigsfællesskabet.

Taani pealinn on Kopenhaagen.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA-le kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.

USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.

Anguilla

Anguilla on Suurbritannia meretagune ala, millel on omavalitsus. Ta hõlmab Anguilla saare, Sombrero ning hulga teisi saarekesi, mis moodustavad kõige põhjapoolsema osa Väikeste Antillide Tuulepealsetest saartest Kariibi mere ja Atlandi ookeani vahel.

Anguilla kuulub ajavööndisse maailmaaeg –4.

Antigua ja Barbuda

Antigua ja Barbuda on saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel Väikestes Antillide saarestikus.

Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Aruba

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Ta moodustab Hollandi, Curaçao ja Sint-Maarteni kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest.

Bahama

Bahama (inglise keeles The Bahamas, ametlik nimi Bahama Ühendus) on saareriik Atlandi ookeanis Florida ranniku lähedal.

Riik asub Kariibi meres paiknevatel Bahama saartel, kuhu kuulub umbes 700 korallsaart ja ligi 2000 korallrahu. Saarestik asub Põhja-Ameerika mandri lähedal, Florida poolsaarest kagu pool ja Kuuba saarest põhja pool.

Barbados

Barbados on Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel asuv saareriik ja Väikeste Antillide idapoolseim riik. Barbados on Kariibi mere idaosa riikidest suurima rahvastikutihedusega. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Barbadose nimi tuleneb portugalikeelsest sõnast "as barbadas", mis tähendab 'habetunud'. Sõna tähendust on seostatud saarel kasvavate põliste viigipuude või habet kandnud põlisasukatega.

Belize

Belize [bel'iiz] on riik Kesk-Ameerikas Kariibi mere ääres Yucatáni poolsaare kaguosas. Ta piirneb põhjas Mehhikoga ning läänes ja lõunas Guatemalaga. Vähim kaugus Hondurasest, mis paikneb kagu pool teisel pool Hondurase lahte, on 75 km.

Belize'i varasem nimi oli Briti Honduras. Praeguse nime on ta saanud Belize'i linna ja jõe järgi. Belize'i linn on riigi ainus linna mõõtu asula, põhiline sadam ja Briti Hondurase endine pealinn (aastani 1970). Hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju Belice.

Bermuda

Bermuda on saarestik ja on Suurbritannia meretagune ala Atlandi ookeani põhjaosas Sargasso meres. Saarestik koosneb 138 saarest.

Bermuda põhilised sissetulekuallikad on finantsteenuste vahendus ja turism. Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aastal 2005 oli ostujõudu arvestades 69 900 dollarit. See näitaja on maailma maade seas suurim (et Bermuda ei ole iseseisev riik, loetakse rikkaimaks riigiks Luksemburgi, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 69 800 dollarit). Turismi arengule on aluse pannud Bermuda kaunid liivarannad ja soe troopiline kliima.

Bonaire




Briti Neitsisaared

Briti Neitsisaared on Suurbritannia meretagune ala.

Rahaühikuna käibib USA dollar (USD).

Costa Rica

Costa Rica [k'osta r'iika] on riik Kesk-Ameerikas Vaikse Ookeani ja Kariibi mere vahel. Ta piirneb loodes Nicaraguaga ja kagus Panamaga. Riiki läbib Kordiljeeride mäestik.

Riigikeel on hispaania keel. Rahaühik on Costa Rica koloon (CRC). Costa Rica pindala on 51 100 km2.

Dominica

Dominica (ametlikult Dominica Ühendus, inglise keeles Commonwealth of Dominica) on samanimelisel saarel paiknev saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Ida-Kariibi regioonis Väikestes Antillides. See oli 2017. aasta seisuga pindalalt maailma suurim riik, mille elanike arv on alla 100 000.

Dominica nimi tuletub ladinakeelsest terminist "dies Dominica", hispaania keeles "Domingo", mis tähendab "pühapäeva", eesti keeles sõnasõnaliselt "Issanda päeva". Saare avastas Christoph Kolumbus 1493 pühapäevasel päeval.

Grenada

Grenada on saareriik Lõuna-Ameerikast põhjas Väikeste Antillide saarestikus.

Läänepoolkera iseseisvatest riikidest on Grenadast väiksem ainult Saint Kitts ja Nevis. Grenada kuulub Briti Rahvaste Ühendusse. Grenada on maailma väikseim riik, millel on kahekojaline parlament.

Gröönimaa

Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

Gröönimaa põhjaosa eraldab Kanadale kuuluvast läände jäävast Ellesmere'i saarest kitsaimas kohas 26 km laiune Narese väin, milles asub Tartupaluki saar.

Jamaica

Jamaica (eesti keeles varem Jamaika) on riik ja saar Kariibi meres. See piirneb põhjas Kuubaga ja idas Haiti saarega, kus asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik.

Riigi nimi pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'.

Kaimanisaared

Kaimanisaared on saarestik Kariibi meres.

Nad moodustavad Suurbritannia meretaguse ala. Saarestik koosneb kolmest saarest: Grand Cayman, Little Cayman ja Cayman Brac.

Kanada

Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga [kanada] ) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad Vaikne ookean läänest, Põhja-Jäämeri põhjast ja Atlandi ookean idast.

Kanada üldpindala on 9 984 670 km² ja selle näitaja järgi see on maailmas Venemaa järel suuruselt teine riik. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Samuti on see maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).

Montserrat

Montserrat on saar Kariibi meres, mis moodustab Suurbritannia meretaguse ala. Montserrat on üks Väikeste Antillide Tuulealustest saartest.

Saare põlisasukateks olid kariibid ja aravakid. Montserrati avastas Christoph Kolumbus 1493. aastal ja andis sellele nime Montserrati mäe järgi Kataloonias.

Nicaragua

Nicaragua on Kesk-Ameerika riik, mis piirneb põhjas Hondurase ja lõunas Costa Ricaga. Läänes uhuvad Nicaragua rannikut Vaikse ookeani lained ja idas Kariibi mere veed.

Varem oletati, et riigi nimi on tuletatud rikka ja võimuka indiaanipealiku Nicarao nimest (kes viissada aastat tagasi hakkas hispaania vallutajatele ägedalt vastu) ja hispaania sõnast agua ('vesi' – maa lääneosa kahe suure järve, Managua järve ja Nicaragua järve järgi). Praegu arvatakse, et Nicaragua nimi on tuletatud nahua keelest, kuid nime täpse tähenduse üle vaieldakse.

Panama

Panama on riik Ameerikas. Piirneb loodes Costa Rica, kagus Colombiaga, põhjas Kariibi merega ja lõunas Vaikse ookeaniga. Riik asub samaaegselt kahel mandril - Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas. Panama pealinn (ja ühtlasi ka suurim linn) on Panamá, kus elab ligikaudu pool riigi 4-miljonilisest elanikkonnast.

* Panama Forum (inglise keeles)

Puerto Rico

Puerto Rico Ühendus on Ameerika Ühendriikide omavalitsuslik inkorporeerimata organiseeritud ala (ühendus) Kariibi mere loodeosas Dominikaani Vabariigist ida pool Puerto Rico saarel ning mitmel väiksemal saarel, sealhulgas Mona saar, Vieques ja Culebra.

Kuigi Puerto Rico kuulub Ameerika Ühendriikidele, nimetatakse seda maaks või "sõltuvaks riigiks", nagu teisigi sõltuvaid alasid. Puerto Ricol on rahvusvahelistel spordivõistlusel, näiteks olümpiamängudel, eraldi võistkonnad.

Saint Kitts ja Nevis

Saint Kitts ja Nevis (varasem nimi Saint Christopher ja Nevis) on kahest Kariibi mere saarest koosnev riik Väikeste Antillide saartel.

See on läänepoolkera väikseim riik.

Saint Lucia

Saint Lucia on saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel Kariibi meres Väikestes Antillides Saint Vincent ja Grenadiinidest põhja pool ja Martinique'ist lõuna pool. Saint Lucia on tänapäeval maailmas ainus riik, mis on ametlikult nimetatud naise järgi. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Saint Luciast on pärit kaks Nobeli auhinna laureaati: Arthur Lewis (majandus) ja Derek Walcott (kirjandus). Saint Lucia on maailma väikseim riik, kust on pärit Nobeli auhinna laureaadid.

Saint Vincent ja Grenadiinid

Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.

Riik hõlmab Saint Vincenti saare ja sellest lõunas asuva Grenadiinide saarestiku põhjapoolsemad väikesaared. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Sint Maarten

Sint Maarten on Madalmaade Kuningriigi maa, mis hõlmab Saint-Martini saare lõunaosa.

Sint Maarteni pindala on umbes 34 km² ning hinnanguline elanike arv 39 689 (2013).

Trinidad ja Tobago

Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus. Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad asustatud saared on Trinidad ja Tobago. Riigi merepiir piirneb lõunas Venezuela, põhjas Grenada, kirdes Barbadose ja kagus Guyanaga.

Trinidadi saar oli Hispaania koloonia alates Christoph Kolumbuse saabumisest 1498. aastal kuni Hispaania kuberneri Don José María Chacóni kapituleerumiseni 18 sõjalaevast koosnenud Suurbritannia laevastikule 18. veebruaril 1797. Samal perioodil jõudis Tobago kuuluda Hispaaniale, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Hollandile ja Kuramaale. 1802. aastal läks Trinidad ja 1814. aastal Tobago ametlikult Suurbritannia võimu alla, kuid mõlemad saared jäid kuni 1889. aastani administratiivselt eraldi kolooniateks. Trinidad ja Tobago iseseisvus 1962. aastal ja vabariik kuulutati välja 1976. aastal. Iseseisvumisest saadik on saareriik kuulunud Rahvaste Ühendusse.

Turks ja Caicos

Turks ja Caicos on Kariibi meres asuv saarterühm, mis moodustab Suurbritannia meretaguse ala.

Turksi ja Caicose põlisasukateks olid aravakid, kes alistati kariibide poolt. Saared avastas eurooplaste jaoks hispaania konkistadoor Juan Ponce de León.

USA Neitsisaared

USA Neitsisaared on Ameerika Ühendriikidele kuuluv liidendamata ala, osa Väikestest Antillidest. Asuvad Puerto Ricost idas. Ala hõlmab 53 vulkaanilist saart, millest suurimad on Saint John, Saint Thomas ja Saint Croix.

Peamine sissetulekuallikas on turism.

Ameerika Samoa

Ameerika Samoa on Ameerika Ühendriikide hallatav omavalitsuslik ala Vaikse ookeani lõunaosas, mis hõlmab Samoa saarte idapoolsed saared. Ameerika Samoa moodustavad Tutuila saar koos seda ümbritsevate väikesaartega, Manu'a saared (Ta'ū, Ofu ja Olosega), Swainsi atoll ja Rose'i atoll.

1899. aastal sõlmitud lepinguga USA ja Saksamaa vahel sai Saksamaa läänepoolsed saared (tänapäeval Samoa) ja USA idapoolsed saared.

Austraalia

Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.

Austraalia kaart

Belau

Belau Vabariik (vanemas kirjapildis ja angloameerika kultuuriruumis Palau) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia regioonis, umbes 500 kilomeetrit Filipiinidest idas. Belau on maailma üks nooremaid riike, mis iseseisvus 1994. aastal.

Riigi nimi tuleneb belaukeelsest sõnast "beluu", mis tähendab "küla".

Cooki saared

Cooki saared on Uus-Meremaa halduses olev saarestik Vaikse ookeani lõunaosas; saarestikku kuulub 15 saart.

Saared asustasid 6. sajandil polüneeslased, kes saabusid Tahitilt. Saarestik on nimetatud James Cooki järgi, kes külastas saari 1773. ja 1779. aastal. Esimesed inglise misjonärid jõudsid saartele 1821. aastal. 1888. aastal sai saartest Briti protektoraat. 1901. aastal läks protektoraat Uus-Meremaa valdusse ja 1961. aastal said saared omavalitsusliku staatuse Uus-Meremaaga assotsieerunud riigina.

Fidži

Fidži (ametliku nimega Fidži Vabariik; endise nimega Fidži Saarte Vabariik) on riik Okeaanias.


Guam

Guam on Ameerika Ühendriikidele kuuluv saar Vaikse ookeani lääneosas.

Saare põlisasukad on tšamorrod, kes asustasid saare umbes 3500 aastat tagasi.

Ida-Timor

Ida-Timor (portugali Timor-Leste, tetumi Timór Lorosa’e) on riik Aasias, Malai saarestikus, Timori saare idaosas. 1976. aastani kandis nime Portugali Timor.

See on esimene 21. sajandil iseseisvunud riik.

Kiribati

Kiribati (Kiribati Vabariik; kiribati keeles [ˈkiɾibas]) on saareriik Vaikses ookeanis Mikroneesias, mille alasid läbib ekvaator.

Kiribati on nimetatud Gilberti saarte järgi, mille Briti maadeavastaja Thomas Gilbert 1788 esmakordselt kaardile kandis ja mille maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern nimetas 1820 Gilberti saarteks. Kuni 1979. aastani kandsid kõik kolm saarerühma administratiivset ühisnime Gilberti saared, mille kiribatikeelne tuletis on "Kiribati." Gilberti saarte kiribatikeelne ajalooline nimetus oli "Tungaru".

Marshalli Saared

Marshalli Saared (ametlikult Marshalli Saarte Vabariik) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesias. Riigi maismaaterritooriumi hõlmab saarestik Marshalli saared.

Riigi pindala on 181 km² ja selle moodustab 29 madalat atolli ning 5 eraldi saart. Marshalli Saarte lääneosas asuvad Raliki saared, idaosas Rataki saared.

Mikroneesia Liiduriigid

Mikroneesia Liiduriigid (kõnekeeles lühendatult Mikroneesia) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia piirkonnas.

Nimi "Mikroneesia" on tuletatud kreeka keelest. Sõna μικρός (mikrós) tähendab 'väike' ja sõna νῆσος (nêsos) 'saar'.

Nauru

Nauru [na'uuru] on riik Okeaanias Mikroneesia saarestikku kuuluval ovaalsel Nauru korallsaarel. See on maailma väikseim saareriik ja maailma väikseim sõltumatu vabariik. Naurul puudub ametlik pealinn.

Naurule lähim saar on Kiribatile kuuluv Banaba saar, mis asub 300 kilomeetrit idas.

Niue

Niue on saar Vaikse ookeani lõunaosas 2400 km Uus-Meremaast kirdes.

Ta moodustab autonoomse Uus-Meremaaga assotsieerunud ala.

Norfolki saar

Norfolki saar on Austraaliale kuuluv saar Vaikse ookeani lõunaosas, mis moodustab koos Nepeani saare ja Phillipi saarega Norfolki saare ala.

Saare pindala on 35 km².

Paapua Uus-Guinea

Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. Ta hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänes piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia.

Riik jaguneb 20 provintsiks, 1 pealinnaringkonnaks ja 1 autonoomseks piirkonnaks:

Pitcairn

Pitcairn on Suurbritannia meretagune ala, mille moodustavad Pitcairni saar ning asustamata Hendersoni saar, Oeno atoll ja Ducie atoll Vaikse ookeani lõunaosas.

Ducie ja Hendersoni saare avastas eurooplaste jaoks portugali meresõitja Pedro Fernandes de Queirós 1606. aastal. Pitcairni saare avastas inglise kapten Philip Carteret 1767. aastal ja nimetas selle saart esimesena märganud meeskonnaliikme Robert Pitcairni järgi. 1790. aastal tulid saarele 9 laeva Bounty mässulist Fletcher Christiani juhtimisel koos 18 tahitilasega, ning põletasid laeva maha. Pärast neid sõitis saartest mööda mitu laeva, kuid esimesena maabusid inimesed alles 1808. aasta veebruaris Ameerika hülgelaevalt Topaz. 1838 sai saarest Suurbritannia asumaa. 1902. aastal annekteeris Suurbritannia Hendersoni, Oeno ja Ducie ning liitis need 1938 halduslikult Pitcairniga.

Põhja-Mariaanid

Põhja-Mariaanid on Ameerika Ühendriikidega assotsieerunud riik Vaikse ookeani lääneosas. Asub Hawaii ja Filipiinide vahel.

Riigi territooriumi moodustavad Mariaani saarestiku 16 põhjapoolset saart, millest suuremad on Saipan, Rota ja Tinian. Saarte hulgas on kolm tihedasti koos paiknevat saart (Maugi saared), mida mõnikord loetakse üheks saareks, nii et saarte koguarvuks saadakse 14.

Saalomoni Saared

Saalomoni Saared on saareriik Okeaanias Melaneesias. Asub Uus-Guineast idas ja koosneb umbes 1000 saarest.

Saalomoni Saared on jagatud üheksaks provintsiks ja pealinnaks.

Samoa saared

Samoa saared on saarestik Vaikses ookeanis Polüneesias.

Saarestik koosneb 13 saarest. Suuremad saared on vulkaanilised, osa väikesaari aga korallilised atollid.

Tokelau

Tokelau (endine nimi Unioni saared) on kolmest atollist koosnev Uus-Meremaa territoorium Vaikses ookeanis, umbes poolel teel Hawaii saartelt Uus-Meremaale. Õieti on tegemist kolme väikestest saarekestest koosneva saartegrupiga: Atafu (varasem nimi Duke of York Island), Nukunonu (varasem nimi Duke of Clarence Island) ja Fakaofo (varem Bowditchi) saar.

Tokelau kuulus 29. detsembrini 2011 ajavööndisse maailmaaeg UTC–10. 29. detsembril 2011 läks Tokelau ajavööndisse UTC+14. Seetõttu jäi Tokelaus vahele 30. detsember 2011 ja 29. detsembrile järgnes 31. detsember.

Tonga

Tonga (ametlikult Tonga Kuningriik, tonga keeles Puleʻanga Fakatuʻi ʻo Tonga) on riik Vaikses ookeanis asuvas Okeaanias Tonga saartel. See on tänapäeval maailma väikseim kuningriik. Tonga asub kuupäevarajast läänes, mistõttu uus päev algab seal varem kui mujal maailmas.

Tonga nimi tuletub tongakeelsest sõnast "tonga", mis tähendab "lõunakaart". Riigi nime tähendus on tuletatud saarte geograafilisest paiknemisest Polüneesias.

Tuvalu

Tuvalu on saareriik Vaikses ookeanis Polüneesias Saalomoni Saartest idas. See on maailma väikseim riik, millel on pealinn.

Kuni 1975. aastani oli Tuvalu tuntud Ellice'i saartena ja oli 1978. aastani Suurbritannia halduses.

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Ta paikneb veepoolkera keskme lähedal.

Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas Põhjasaarel ja Lõunasaarel. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.

Vanuatu saared

Vanuatu saared on saarestik Vaikses ookeanis. Pindala 14 800 ruutkilomeetrit. Saared on mägised ja vulkaanilised, kõrgus kuni 1879 meetrit. Kuuluvad Vanuatule.

Vanuatu saarte varasem nimi on Uus-Hebriidid. Saartele andis selle nime 1774. aastal James Cook. Tänapäeval kasutatakse seda üksnes ajaloolises kontekstis.

Ühendriikide hajasaared

Ühendriikide hajasaared koosnevad järgnevatest Ameerika Ühendriikidele kuuluvatest saartest:

* Bakeri saar

Argentina

Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. See piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.


Brasiilia

Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.

Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.

Falklandi saared

Falklandi saared on Suurbritannia meretagune ala, mida Malviini saarte (Islas Malvinas) nime all nõudleb ka Argentina.

Pealinnaks on Stanley (endine Port Stanley).

Guyana

Guyana (varasem ja praegu mööndav nimekuju Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjaosas. Piirneb Suriname, Brasiilia ja Venezuelaga. Eestikeelne ametlik nimi on Guyana Vabariik või Guyana Kooperatiivvabariik (inglise Co-operative Republic of Guyana).

* Guyana olümpiamängudel

Suriname

Suriname kaart Suriname [surin'aame] (aastani 1948 Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.

Suriname asub Guajaana kilbil. Ta paikneb 1. ja 6. põhjalaiuskraadi ning 54. ja 58. läänepikkuskraadi vahel. Riik piirneb põhjas Atlandi ookeaniga, idas Guyanaga, läänes Prantsuse Guajaanaga ja lõunas Brasiiliaga. Guyanaga on ühist piiri 600 km, Prantsuse Guajaanaga 510 km ja Brasiiliaga 597 km.

Keel

English language (English)  Lingua inglese (Italiano)  Engels (Nederlands)  Anglais (Français)  Englische Sprache (Deutsch)  Língua inglesa (Português)  Английский язык (Русский)  Idioma inglés (Español)  Język angielski (Polski)  Limba engleză (Română)  英語 (日本語)  Английски език (Български)  영어 (한국어)  Englannin kieli (Suomi)  Bahasa Inggris (Bahasa Indonesia)  Anglų kalba (Lietuvių)  Engelsk (Dansk)  Angličtina (Česky)  Inglise keel (Eesti)  Angol nyelv (Magyar)  Engleski jezik (Hrvatski)  Angļu valoda (Latviešu)  Αγγλική γλώσσα (Ελληνικά) 
 mapnall@gmail.com