Keel - Hollandi keel

Keel  >  Hollandi keel

Hollandi keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Hollandi keelt kõneldakse Hollandis, Põhja-Belgias (Flandrias; sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks), Belgia pealinnas Brüsselis, Lääne-Flandria piiri ääres Prantsusmaal, Hollandi Antillidel, Arubal, Surinames ning kohati Indoneesias. Kaks viimast on endised Hollandi kolooniad. Surinames on hollandi keel endiselt riigikeel ja ametlik hariduskeel. Hollandi keelt kõneleb üle 20 miljoni inimese. Afrikaani keel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias, on pärit põhiliselt 16. sajandi hollandi keele murretest ning hollandi ja afrikaani keele kõnelejad saavad suurelt jaolt üksteisest aru.

"Flaami keel" on väljend, mida kasutatakse Belgias kõneldavate hollandi keele murrete kohta. See ei ole eraldi keel, kuigi väljendit '"flaami keel"' kasutatakse, et eristada seda Hollandis kõneldavast hollandi keelest.

Inglise keeles kasutatakse hollandi keele tähistamiseks sõna Dutch, mis on pärit germaani sõnast theodisk 'rahva- (mitte ladina ega prantsuse)'. Samast sõnast tuleb ka saksa keele sõna Deutsch 'saksa keel'. Siit pärinevad hollandi sõnad duits 'saksa' ja diets 'hollandi'. Viimane sõna on laiemalt käibelt kadunud, osalt sellepärast, et seda sõna on 20. sajandil kasutanud natsid ja teised natsionalistid.

Kõige tähtsam tänapäeva hollandi keele sõnaraamat on Van Dale groot woordenboek der Nederlandse taal, mida tavaliselt nimetatakse Dikke van Dale ('paks van Dale'). See sõnaraamat on siiski palju õhem kui "Woordenboek der Nederlandsche taal" ("Hollandi keele sõnaraamat"), akadeemiline väljaanne, mille ideest esimese väljaandeni kulus 147 aastat. Sellel sõnaraamatul on üle 45 000 lehekülje.

Õigekeelsussõnaraamat on "Woordenlijst Nederlandse taal", mida tuntakse nime all "het groene boekje" 'roheline raamatuke'. Hollandi ja Flandria valitsus koordineerivad oma keelealast tegevust organi Nederlandse Taalunie ('Hollandi keele unioon') kaudu, mis annabki välja mainitud raamatut. Siiski ei ole näiteks kohanimede kirjutamise normistikus suudetud kokku leppida. Keeleunioon sai alguse Hollandi ja Belgia valitsuste kokkuleppest.

Madalmaadel räägiti algul germaani, peamiselt alamfrangi murdeid. Hollandi keel kujunes keskajal saali frankide hõimumurrete (vanaalamfrangi keele läänevariandi) alusel friisi ja saksi hõimumurrete mõjul.

Hollandi keele ajaloos eristatakse kolme perioodi: vanahollandi (vanaalamfrangi; 9.–11. sajand), keskhollandi (12.–15. sajand) ja uushollandi periood (alates 16. sajandist, mis oli üleminekuperiood).

Standardiseerimine algas keskajal, peamiselt Burgundia hertsogi õukonna algatusel. Õukond asus Dijonis, 1477. aastast Brüsselis. Tol ajal olid kõige mõjukamad Flandria ja Brabandi murded.

Umbes 1600 loodi ühtne keel esimese piiblitõlke jaoks. Selles keeles oli eri murrete elemente, kuid ta põhines peamiselt Hollandi murretel. Seda võib pidada tänapäeva hollandi keele alguseks.

Maa (piirkond)

Indoneesia

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India.

Indoneesia asub ligi 17 500 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ning selle näitaja poolest on riik maailmas neljandal kohal. Muslimite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Naabermaade seas on veel Singapur, Filipiinid, Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared. Indoneesia on ASEAN-i ja G-20 liige. Arvestusliku sisemajanduse kogutoodangu järgi (ostujõu pariteedi alusel) on Indoneesia maailmas 8. kohal (2015), kuid arvestades SKT-d elaniku kohta, 43. kohal.

Belgia

Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga.

Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist. Holland piirneb idas Saksamaaga, lõunas Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ja läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km).

Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla.

Aruba

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Ta moodustab Hollandi, Curaçao ja Sint-Maarteni kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest.

Bonaire




Curaçao

Curaçao (hollandi; papiamento Kòrsou) on saar Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal. Saar moodustab koos Klein Curaçao saarega Madalmaade Kuningriigi koosseisus oleva Hollandi Antillide omavalitsusliku osa (saareala), mille halduskeskus on Willemstad.

Saare pindala on 444 km² ja elanike arv 142 200 (2010) (oli 133 600 (2003).

Sint Maarten

Sint Maarten on Madalmaade Kuningriigi maa, mis hõlmab Saint-Martini saare lõunaosa.

Sint Maarteni pindala on umbes 34 km² ning hinnanguline elanike arv 39 689 (2013).

Suriname

Suriname kaart Suriname [surin'aame] (aastani 1948 Hollandi Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjarannikul.

Suriname asub Guajaana kilbil. Ta paikneb 1. ja 6. põhjalaiuskraadi ning 54. ja 58. läänepikkuskraadi vahel. Riik piirneb põhjas Atlandi ookeaniga, idas Guyanaga, läänes Prantsuse Guajaanaga ja lõunas Brasiiliaga. Guyanaga on ühist piiri 600 km, Prantsuse Guajaanaga 510 km ja Brasiiliaga 597 km.

Keel

Dutch language (English)  Lingua olandese (Italiano)  Nederlands (Nederlands)  Néerlandais (Français)  Niederländische Sprache (Deutsch)  Língua neerlandesa (Português)  Нидерландский язык (Русский)  Idioma neerlandés (Español)  Język niderlandzki (Polski)  荷蘭語 (中文)  Nederländska (Svenska)  Limba neerlandeză (Română)  オランダ語 (日本語)  Нідерландська мова (Українська)  Нидерландски език (Български)  네덜란드어 (한국어)  Hollannin kieli (Suomi)  Bahasa Belanda (Bahasa Indonesia)  Olandų kalba (Lietuvių)  Nederlandsk (Dansk)  Nizozemština (Česky)  Felemenkçe (Türkçe)  Холандски језик (Српски / Srpski)  Hollandi keel (Eesti)  Holandčina (Slovenčina)  Holland nyelv (Magyar)  Nizozemski jezik (Hrvatski)  ภาษาดัตช์ (ไทย)  Nizozemščina (Slovenščina)  Nīderlandiešu valoda (Latviešu)  Ολλανδική γλώσσα (Ελληνικά)  Tiếng Hà Lan (Tiếng Việt) 
 mapnall@gmail.com