Keel - Hispaania keel

Keel  >  Hispaania keel

Hispaania keel

Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012. aasta seisuga 45 890 000 kõnelejat Hispaanias ja 527 976 120 kogu maailmas. Seda peetakse pärast mandariini keelt teiseks kõige kõneldumaks emakeeleks maailmas.

Hispaania keel arenes vulgaarladina keelest Ibeeria poolsaarelt pärast Lääne-Rooma impeeriumi kokkuvarisemist viiendal sajandil. Vanimad hispaania keele mõjudega ladinakeelsed tekstid on leitud 9. sajandil Ibeeria poolsaare põhja poolt. 16. sajandi alguses jõudis hispaania keel Hispaania impeeriumi kolooniatesse, eelkõige Ameerikasse, aga ka Aafrikasse, Okeaaniasse ja Filipiinidele.

Umbes 75% tänapäevasest hispaania sõnavarast on pärit ladina keelest. Samuti on mõjusid antiiksest Kreekast. Teine suurim mõjutaja on olnud araabia keel Al-Ándalusi (711–1492) aegadest. Araabia keelest pärineb umbkaudu 8% sõnavarast.

Hispaania keel on üks kuuest Euroopa Liidu ametlikust keelest.

Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelte hulka, millest kõige varasemat rekonstrueeritud keelt räägiti umbes 5000 aastat tagasi Musta mere ääres. See levis järk-järgult kaugemale ning keele eri variante hakati kasutama suurtel maa-aladel: peaaegu kogu Euroopas, Indias ning nendevahelistel aladel. Migratsiooni tulemusena kaotasid keeled omavahel kontakti ning eraldusid üksteisest. Olenemata sellest on keelte grammatiline ja osalt ka sõnavaraline ühisjoonänapäevani säilinud.

Üheks suuremaks indoeuroopa keelte rühmaks olid itali keeled, mille alla kuulub ka ladina keel. Ajapikku jõudis ladina keel ka väljapoole Itaaliat. Ladina keel hakkas eristuma suure levikuala tõttu ning nii tekkis romaani keelerühm, mille hulka kuulusid esialgu ka hispaania ja katalaani keel. Hiljem hakkas eralduma üha rohkem keelesüsteeme, mis keskajal tänu rahvuste eristumisele ja riigi territoriaalsele jagunemisele said üheks rahvuslikuks sümboliks.

Ladina keele juurdumine Hispaania aladel oli erinev. Need piirkonnad, mis olid seotud Roomaga, arenesid kiiremini ning olid ladina keelele vastuvõtlikumad (eriti oluline oli ladina keel kaubanduses). Teised, kaugemad piirkonnad latiniseeriti hiljem (nt Burgos, mida peetakse hispaania keele sünnipaigaks). Põhjapoolsemad alad, nagu näiteks Kastiilia, jäid Rooma impeeriumi mõjualast välja ja nende keelde tõi muudatusi läänegootide võim. Seetõttu oli nende keel tol perioodil veidi normiväline. Rooma impeeriumi langemisega kadus ka ladina keele prestiiž, mistõttu hakkasid mitmed piirkonnad kohalikku ladina keelt mugavdama.

Hispaania keel on arenenud, võttes üle uuendusi teistelt rahvusrühmadelt. Kõige suurema panuse hispaania keelele on andnud araablased, kes valitsesid Hispaania aladel 8.–15. sajandil. Rekonkista ehk taasvallutuse ajal hakkasid inimesed lõunasse vallutatud aladele tagasi liikuma, tuues endaga kaasa kastiilia keele, mis ajapikku asendas rivaali araabia keele. Järgnevatel aastatel tekkisid veel erinevad keelenormid Sevillas ja Toledos.

15.–16. sajandi maadeavastusperioodil levis hispaania keel ka üle mere Ameerikasse, Kanaaridele, Balkanile ja Filipiinidele. 16. sajandil hakati Hispaanias kõneldavat baski keelt kasutama kirjanduslikel eesmärkidel.

Kuldajastul (17. sajandil) muutus kastiilia keel põhiliseks kirjandus- ja hariduskeeleks Galicias ja aladel, kus räägiti katalaani keelt. See põhjustas erinevates piirkondades mitmekeelsuse. 19. sajandi keskel sai ka katalaani keel kirjandusliku ja kultuurikeele staatuse. Tänapäeval on mõisted kastiilia ja hispaania keel sünonüümid ning esindavad rahvuslikku keelt, mida räägitakse Hispaanias ja 20 riigis Ameerika mandril (k.a Puerto Rico).

Maa (piirkond)

Ekvatoriaal-Guinea

Ekvatoriaal-Guinea Vabariik on unitaarriik Kesk-Aafrikas Biafra lahe ääres ja saartel. Riik piirneb põhjas Kameruni ning idas ja lõunas Gaboniga.

Ekvatoriaal-Guinea hõlmab mandriosa, Mbini, rannikulähedased saared Corisco (Mandyi), Elobey Grande ja Elobey Chico ning Bioko ja Annobóni saare. Mbini ala on valdavalt 600–900 m kõrgune mägismaa, Kristallmägedes ulatub kõrgus üle 1500 m-ni (kõrgeim tipp Mitra, 1200 m). Mägised on ka saared. Riigi suurim saar on Bioko, mis paikneb Mbinist rohkem kui 180 km loodes. Bioko koosneb kolmest liitunud vulkaanilisest massiivist, seal asub ka riigi kõrgeim tipp Basilé (3008 m). Mbini keskosas voolab Mbini jõgi.

Katar

Katari kaart

Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul. Piir Saudi Araabiaga (60 km), rannajoone pikkus 563 km.

Gibraltar

Gibraltar on Suurbritannia meretagune ala Gibraltari väina põhjarannikul.

Gibraltari majandus tugineb turismile, finantsvahendusele ja laevandusele.

Hispaania

Hispaania (hispaania keeles España), ametliku nimega Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España), on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania riigivalitsemise vormiks on parlamentaarne monarhia. Hispaania on Euroopa Liidu liikmesriik. Hispaania territoorium jaguneb riigi haldusjaotuse alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania pealinn on Madrid.

Oma kontinentaalses osas piirneb riik lõunas ja idas Vahemerega, välja arvatud maapiir Gibraltariga. Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad Prantsusmaa, Andorra ja Biskaia laht. Lääne ja loode poolt piiravad riiki Portugal ja Atlandi ookean. Hispaania on üks kolmest riigist (teised kaks on Maroko ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui ka Vahemerega. Lõuna poole jäävast Aafrikast lahutab Hispaaniat kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 kilomeetri pikkune maapiir Portugaliga on pikim katkematu piirijoon Euroopa Liidus.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA-le kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.

USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.

Aruba

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Ta moodustab Hollandi, Curaçao ja Sint-Maarteni kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest.

Belize

Belize [bel'iiz] on riik Kesk-Ameerikas Kariibi mere ääres Yucatáni poolsaare kaguosas. Ta piirneb põhjas Mehhikoga ning läänes ja lõunas Guatemalaga. Vähim kaugus Hondurasest, mis paikneb kagu pool teisel pool Hondurase lahte, on 75 km.

Belize'i varasem nimi oli Briti Honduras. Praeguse nime on ta saanud Belize'i linna ja jõe järgi. Belize'i linn on riigi ainus linna mõõtu asula, põhiline sadam ja Briti Hondurase endine pealinn (aastani 1970). Hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju Belice.

Costa Rica

Costa Rica [k'osta r'iika] on riik Kesk-Ameerikas Vaikse Ookeani ja Kariibi mere vahel. Ta piirneb loodes Nicaraguaga ja kagus Panamaga. Riiki läbib Kordiljeeride mäestik.

Riigikeel on hispaania keel. Rahaühik on Costa Rica koloon (CRC). Costa Rica pindala on 51 100 km2.

Dominikaani Vabariik

Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Hispaniola saare idaosas, mis läänes piirneb Haitiga.

Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaatorite Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.

El Salvador

El Salvadori Vabariik (varem eesti keeles Salvador) on kõige väiksem riik Kesk-Ameerikas. El Salvador piirneb Guatemala, Hondurase ja Vaikse ookeaniga ning selle pealinn on San Salvador.


Guatemala

Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Riik piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 276 517.

Guatemalas esineb pidevalt nii maavärinaid kui ka vulkaanipurskeid. Seal kasvab ka Kesk-Ameerika ulatuslikum puutumata vihmametsa massiiv.

Honduras

Honduras on Kesk-Ameerika suuruselt kolmas riik. Hondurasel on maismaapiir Nicaragua, Guatemala ja El Salvadoriga. Põhjas piirab Hondurast Kariibi meri ja lõunas ulatub maa Vaikset ookeanini. Riigi äärmine idaosa kuulub ajaloolise Moskiitoranniku koosseisu (sealses ürglooduses on moodustatud Río Plátano biosfäärikaitseala). Honduras tähendab hispaania keeles süvikuid. Nimi on tulnud Bahía saari ümbritsevate süvikute järgi.

Pealinna Tegucigalpa asutas põlisrahvas nimega tsingal, mis tähendab hõbedamäge. Linna lähikonnas asus suur hõbeda leiukoht. Kolmsada aastat oli maa pealinn Comayagua, 1880. aastal võttis Tegucigalpa pealinna kohustused enda kanda.

Kuuba

Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Ta hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared.


Mehhiko

Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas. Mehhiko piirneb põhjas Ameerika Ühendriikidega, lõunas Guatemalaga ja kagus Belize'iga. Ulatub Vaiksest ookeanist Kariibi mereni. Mehhiko on suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 10. maailmas. Maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest (asteegid, olmeegid, tolteegid, misteegid, sapoteegid, maiad). Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast México linnast.

Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandri lõunaosas. Mehhiko piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belize'iga. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist, Mehhiko lahe ja Kariibi merega.

Nicaragua

Nicaragua on Kesk-Ameerika riik, mis piirneb põhjas Hondurase ja lõunas Costa Ricaga. Läänes uhuvad Nicaragua rannikut Vaikse ookeani lained ja idas Kariibi mere veed.

Varem oletati, et riigi nimi on tuletatud rikka ja võimuka indiaanipealiku Nicarao nimest (kes viissada aastat tagasi hakkas hispaania vallutajatele ägedalt vastu) ja hispaania sõnast agua ('vesi' – maa lääneosa kahe suure järve, Managua järve ja Nicaragua järve järgi). Praegu arvatakse, et Nicaragua nimi on tuletatud nahua keelest, kuid nime täpse tähenduse üle vaieldakse.

Panama

Panama on riik Ameerikas. Piirneb loodes Costa Rica, kagus Colombiaga, põhjas Kariibi merega ja lõunas Vaikse ookeaniga. Riik asub samaaegselt kahel mandril - Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas. Panama pealinn (ja ühtlasi ka suurim linn) on Panamá, kus elab ligikaudu pool riigi 4-miljonilisest elanikkonnast.

* Panama Forum (inglise keeles)

Puerto Rico

Puerto Rico Ühendus on Ameerika Ühendriikide omavalitsuslik inkorporeerimata organiseeritud ala (ühendus) Kariibi mere loodeosas Dominikaani Vabariigist ida pool Puerto Rico saarel ning mitmel väiksemal saarel, sealhulgas Mona saar, Vieques ja Culebra.

Kuigi Puerto Rico kuulub Ameerika Ühendriikidele, nimetatakse seda maaks või "sõltuvaks riigiks", nagu teisigi sõltuvaid alasid. Puerto Ricol on rahvusvahelistel spordivõistlusel, näiteks olümpiamängudel, eraldi võistkonnad.

Trinidad ja Tobago

Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus. Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad asustatud saared on Trinidad ja Tobago. Riigi merepiir piirneb lõunas Venezuela, põhjas Grenada, kirdes Barbadose ja kagus Guyanaga.

Trinidadi saar oli Hispaania koloonia alates Christoph Kolumbuse saabumisest 1498. aastal kuni Hispaania kuberneri Don José María Chacóni kapituleerumiseni 18 sõjalaevast koosnenud Suurbritannia laevastikule 18. veebruaril 1797. Samal perioodil jõudis Tobago kuuluda Hispaaniale, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Hollandile ja Kuramaale. 1802. aastal läks Trinidad ja 1814. aastal Tobago ametlikult Suurbritannia võimu alla, kuid mõlemad saared jäid kuni 1889. aastani administratiivselt eraldi kolooniateks. Trinidad ja Tobago iseseisvus 1962. aastal ja vabariik kuulutati välja 1976. aastal. Iseseisvumisest saadik on saareriik kuulunud Rahvaste Ühendusse.

Argentina

Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. See piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.


Boliivia

Sajama mägi

Boliivia on riik Lõuna-Ameerikas Andides. Boliivia piirneb põhjas ja idas Brasiiliaga, lõunas Paraguay ja Argentinaga ning läänes Tšiili ja Peruuga.

Brasiilia

Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.

Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.

Colombia

Colombia (mööndav nimekuju Kolumbia) on riik Lõuna-Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga. Riigi pealinn ning majanduse ja kultuuri keskus on Bogotá.

Riigi põlisasukad on mitmed indiaani hõimud, kellest mõjuvõimsaimad olid tšibtšad. Lõunapoolsed alad kuulusid inkade riiki. 1525 algas hispaanlaste konkista.

Ecuador

Ecuador (ametlikult Ecuadori Vabariik (hispaania keeles República del Ecuador)) on demokraatlik vabariik Lõuna-Ameerikas. Ta piirneb põhjas Colombiaga, lõunas ja idas Peruuga ning läänes Vaikse ookeaniga. Ecuadorile kuuluvad ka Galápagose saared (Archipiélago de Colón) Vaikses ookeanis, umbes 965 kilomeetrit mandrist lääne pool. Ecuador asub ekvaatoril ja selle järgi ongi riik nime saanud. Ecuadori pindala on 256 370 ruutkilomeetrit. Ecuadori pealinn on Quito ja suurim linn on Guayaquil. Riigi keskosa (Sierra) läbivad Andid. Idaosas asub Amazonase vihmamets.

Ecuador jaguneb 24 provintsiks:

Paraguay

Paraguay on riik Lõuna-Ameerikas, mis piirneb Brasiilia, Boliivia ja Argentinaga.

Kagus on piirijõeks Paraná jõgi. Selle lisajõgi Paraguay jõgi poolitab riigi põhjast lõunasse kaheks. Paraguay on merepiirita riik.

Peruu

Machu Picchu Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini (puudu jääb vaid 4,3 km) ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga, idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid.

Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m).

Tšiili

Atacama Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Santiago de Chile

Uruguay

Uruguay Idavabariik on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb Argentina ja Brasiiliaga. Riik on nime saanud asukoha järgi Uruguay jõest idas. Edelas piirneb La Plata lahe ja lõunas Atlandi ookeaniga.

Ajakiri The Economist valis Uruguay 2013. aasta kõige tähelepanuväärsemaks riigiks – aasta riigiks.

Venezuela

Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas Brasiiliaga ja idas Guyanaga.

Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Naftamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi.

Keel

Spanish language (English)  Lingua spagnola (Italiano)  Spaans (Nederlands)  Espagnol (Français)  Spanische Sprache (Deutsch)  Língua castelhana (Português)  Испанский язык (Русский)  Idioma español (Español)  Język hiszpański (Polski)  Limba spaniolă (Română)  スペイン語 (日本語)  Испански език (Български)  스페인어 (한국어)  Espanjan kieli (Suomi)  Bahasa Spanyol (Bahasa Indonesia)  Ispanų kalba (Lietuvių)  Spansk (Dansk)  Španělština (Česky)  Hispaania keel (Eesti)  Spanyol nyelv (Magyar)  Španjolski jezik (Hrvatski)  Spāņu valoda (Latviešu)  Ισπανική γλώσσα (Ελληνικά) 
 mapnall@gmail.com