Herero keel
Herero keel on keel, mida kõnelevad hererod Lõuna-Aafrikas Angolas, Botswanas ja Namiibias. Täpsemalt on keel kasutusel Kunene, Omaheke, Otjozondjupa ringkonnas Namiibias, Ghanzi ringkonnas Botswanas ning Huila ja Cunene provintsis Angolas. Herero kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda Benue-Kongo keelkonda bantu keelte läänerühma keelte hulka. Keelel on ka oma regionaalsed murdekeeled: kaokolendi ja mbanderu murded Namiibias ning mahalapi murded Botswanas. Kõnelejate arv on 150 000 (1999). ja 237 000 inimest maailmas (2006) Herero keelt õpetatakse ka Namiibia Ülikoolis. Tänu sellele, et 19. sajandil tegeles Gottlieb Viehe piibli tõlkimisega, on herero keel saanud ladina tähestiku.
* 1) Foneetilised eripärasid: lahtine silp, vokaalharmoonia, kvantitatiivne rõhk (eelviimane silp), toonikeel (3 tooni). 2. Sõnajärgi poolt kuulub Herero keel SVO rühma . 3. Uute sõnade moodustamine toimub prefiksite ja sufiksite abil. 4. Keeles on ka palju saksa ,inglise ja afrikaani laensõnu.
* 1) Foneetilised eripärasid: lahtine silp, vokaalharmoonia, kvantitatiivne rõhk (eelviimane silp), toonikeel (3 tooni). 2. Sõnajärgi poolt kuulub Herero keel SVO rühma . 3. Uute sõnade moodustamine toimub prefiksite ja sufiksite abil. 4. Keeles on ka palju saksa ,inglise ja afrikaani laensõnu.
Maa (piirkond)
-
Namiibia
Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, Vachellia erioloba) Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.
Riik vabanes Lõuna-Aafrika võimu alt ja saavutas iseseisvuse 21. märtsil 1990 Namiibia Vabadussõjas. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse. Riigi pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek.