Keel - Araabia keel

Keel  >  Araabia keel

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel.

Seda kõneleb 422 miljonit inimest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.

Araabia keelt kõnelesid algselt beduiinid Araabia poolsaarel.

7. sajandil kujunes araabia kirjakeel.

Maa (piirkond)

Alžeeria

Alžeeria on riik Põhja-Aafrikas Vahemere rannikul. Ta piirneb idas Tuneesia ja Liibüaga, kagus Nigeriga, edelas Mali, Mauritaania ja Lääne-Saharaga ning loodes Marokoga. Alžeeria rannajoone pikkus on 998 km.

Alžeeria on pindalalt Aafrika suurim riik.

Djibouti

Djibouti [džib'uuti] on riik Aafrika idaosas. Djiboutil on maismaapiir kolme riigiga: Eritreaga põhjas, Etioopiaga läänes ning Somaaliaga kagus. Djiboutist kirdesse ning läände jäävad Bab el Mandebi väin Punases meres ning Adeni laht. 20 km kaugusel teisel pool Bab El Mandebi väina on Aasia maailmajaos asuv Jeemen.

19. sajandil rajas Prantsusmaa Djibouti alale Prantsuse Somaalimaa protektoraadi. 1967 pandi sellele nimeks Afar ja Issa. 27. juunil 1977 riik iseseisvus ja võttis nimeks Djibouti.

Egiptus

Ühinenud Araabia Vabariik (ÜAV; araabia keeles الجمهورية العربية المتحدة‎‎) oli lühiajaline poliitiline liit, mille sõlmisid Egiptus ja Süüria. Liit loodi 1958. aastal ning lõpetati 1961. aasta Süüria riigipöörde tagajärjel. Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. President oli Gamal Abdel Nasser. Riik kuulus ka Ühendatud Araabia riikide ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu Põhja-Jeemeniga, ÜAR lõppes koos AÜVga aastal 1961.

Esimesel veebruaril 1958 asutatud riik oli esimene samm panaraabia poole. AÜVi asutamise algatasid Süüria poliitilised ja sõjalised juhid, kes soovisid näha Egiptust ja Süüriat ühinemas Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri võimu alla.

Eritrea

Raudteetunnel maa keskosa kõrgplatool

Eritrea, ametliku nimega Eritrea Riik, on riik Kirde-Aafrikas, Aafrika Sarvel. See piirneb loodes Sudaani, lõunas Etioopia ja kagus Djiboutiga. Idas ja kirdes külgneb Eritrea Punase merega, millest otse üle asuvad Saudi Araabia ja Jeemen. Eritreale kuuluvad ka Dahlaki saared ja mitu Hanishi saartest.

Komoorid

Komoori Liit (aastani 2002 Komoori Islamiliitvabariik) on saareriik Aafrika idaranniku lähistel India ookeanis Mosambiigi väina põhjaosas asuvas Komooride saarestikus.

Araablased tundsid Komooride saarestikku kui جزر القمر‎ (Juzur al-Qumur), mis tähendab 'Kuu saari.'

Liibüa

Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Riik piirneb Tuneesia, Alžeeria, Nigeri, Tšaadi, Sudaani ja Egiptusega.


Lääne-Sahara

Lääne-Sahara on de facto osaliselt Maroko poolt okupeeritud määratlemata staatusega ala Aafrika looderannikul (endine Hispaania Sahara). Lääne-Saharas on välja kuulutatud Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik.

Suuremad asulad on El Aaiún, Ed Dâkhla, Es-Smara, Boujdour ja El Marsa.

Maroko

Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas. Selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara.

Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alžeeria idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Atlandi ranniku vastas on Kanaari saared ja põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania.

Mauritaania

Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb Senegali, Mali, Alžeeria ja Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga.

3. augustil 2005 toimus Mauritaanias sõjaväeline riigipööre, mida juhtis kolonel Ely Ould Mohamed Vall. Sellega tõugati võimult 21 aastat riiki kõva käega valitsenud Ould Sid'Ahmed Taya. Riigipöörajad kasutasid ära Ould Sid'Ahmed Taya viibimist Saudi Araabias kuningas Fahdi matustel. Kuni aastani 2007 juhtis riiki sõjaväeline valitsus. Riigipeaks nimetatud Ely Ould Mohamed Vall lubas siiski taastada kahe aasta jooksul demokraatia.

Somaalia

Somaalia (ametliku nimega Somaalia Liitvabariik) on maa Aafrika idaosas Aafrika Sarve tipus. Piirneb loodes Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Keeniaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean.

Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de iure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Riik on jagunenud nelja suure klanni ja keskvalitsuse vahel. Sellegi poolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud.

Sudaan

Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptuse, loodes Liibüa, läänes Tšaadi ja edelas Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Lõuna-Sudaani ning idas Eritrea ja Etioopiaga. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik, nüüd kolmas Alžeeria ja Kongo DV järel.

20 aastat kestnud kodusõja järel oli Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas Lõuna-Sudaan iseseisvuda.

Tansaania

Tansaania Ühendvabariik (inglise keeles United Republic of Tanzania, suahiili keeles Jamhuri ya Muungano wa Tanzania) on riik Aafrika idaosas.

Tansaanias asub Aafrika mandri kõrgeim punkt (Kilimanjaro).

Tuneesia

Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas. Riik piirneb läänes Alžeeriaga ja kagus Liibüaga.

Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks.

Tšaad

Tšaad on merepiirita riik Aafrika keskosas. Piirneb põhjas Liibüaga, idas Sudaaniga, lõunas Kesk-Aafrika Vabariigiga, läänes Kameruni, Nigeeria ja Nigeriga.

Riigi kõrgeim tipp on Tibesti mägismaal paiknev 3415 m kõrgune Emi Koussi vulkaan. Riigi põhjosa hõlmab Sahara kõrb. Keskosas asub Djourabi kõrb. Läänepiiril asub Tšaadi järv.

Uganda

Uganda on merepiirita riik Ida-Aafrikas, mis piirneb idas Keenia, põhjas Lõuna-Sudaani, läänes Kongo DV, lõunas Rwanda ja Tansaaniaga. Uganda lõunaosas on Victoria järv.

Alates 1962. aastast, mil Uganda iseseisvus, kuulub Uganda Briti Rahvaste Ühendusse.

Araabia Ühendemiraadid

Araabia Ühendemiraadid, lühendatult AÜE, on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres.

Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi-Araabia vahel.

Bahrein

Bahrein (Bahreini Kuningriik, araabia keeles مملكة البحرين Mamlakat al-Baḩrayn) on saareriik Aasias Pärsia lahes. Bahreinist on Aasia riikidest veel väiksema pindalaga vaid Maldiivid ja Singapur.

Bahreini nimi tuletub araabiakeelsest sõnast baḩr, mis tähendab "meri". Sõna al-Baḩrayn on kaksusevorm ja nii võib riigi nime eesti keelde tõlkida kui "kaks merd". Selles tähenduses on sõna kasutatud viiel korral ka Koraanis. Teadaolevalt kasutas Bahreini nime Bahreini saarestiku kohta esmakordselt maadeuurija Ibn Baţţūţah 14. sajandil ja saarestikule kinnistus see nimi tõenäoliselt alles sajand hiljem. Samal ajal tunti Euroopas kogu Araabia poolsaare idaosa Bahreini nime all.

Iisrael

Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Iisraeli naaberriigid on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina.


Jeemen

Jeemen on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel. Jeemen piirneb põhjas Saudi Araabiaga ja idas Omaaniga, läänes Punase mere ja lõunas Adeni lahega. Jeemeni territooriumi alla kuulub ka üle 200 saare, suurim neist on Sokotra.

Jeemen on halduslikult jaotatud 21 kubernerkonnaks (muḩāfaz̧ah) ja keskalluvusega linnaks (Sanaa).

Jordaania

Jordaania on riik Lähis-Idas. Piirneb läänes Iisraeli ja Jordani Läänekalda, põhjas Süüriaga, kirdes Iraagiga ning idas ja lõunas Saudi Araabiaga.

Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania.

Katar

Katari kaart

Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul. Piir Saudi Araabiaga (60 km), rannajoone pikkus 563 km.

Kuveit

Kuveit on riik Pärsia lahe looderannikul. Riik piirneb Saudi Araabia ja Iraagiga.

Kuumal aastaajal (maist septembrini) on keskmine temperatuur 30 °C ümber; temperatuur võib tõusta 50 kraadini. Talvekuudel on keskmine temperatuur 13–15 °C, päeval kuni 25 °C, öösel võib langeda alla nulli. Talvel esineb ka veidi sademeid (aastane sademete hulk on 10–220 mm. Veetemperatuur lahes on suvel 30 °C ümber, talvel 20 °C.

Liibanon

Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas ja idas Süüriaga, lõunas Iisraeliga.

Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001).

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon. Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin.

Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või Vana-Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.

Omaan

Omaan on riik Aasias Araabia poolsaare kaguosas.


Palestiina

Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.

Piirkonna nimetuste hulgas on ka Püha maa, Jordani Läänekallas ja Kaanan.

Saudi Araabia

Saudi Araabia (araabia keeles السعودية; as-Saʿūdīyah), ametlikult Saudi Araabia Kuningriik (araabia keeles المملكة العربية السعودية; al-Mamlakah ʿArabīyah as-Saʿūdīyah), on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.

Saudi Araabia pindala on ligikaudu 2 150 000 km², mis teeb sellest geograafiliselt suurima iseseiseva riigi Lähis-Idas, Alžeeria järel teine suurima Araabia maa, suuruselt viienda riigi Aasias ja kaheteistkümnda kogu maailmas. Põhjas piirneb riik Jordaania ja Iraagiga, kirdes Kuveidiga, idas Qatari, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega, kagus Omaani ja Lõunas Jeemeniga. Samuti on Saudi Araabia ainuke riik, mille rannikualad ulatuvad Punasest merest (läänes) Pärsia laheni (idas). Riigis elab 2018. aasta seisuga umbes 33 000 000 inimest, kellest ligi pooled on alla 25 aasta vanad.

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis. See piirneb de jure läänes Vahemere ja Liibanoniga, põhjas Türgiga, idas Iraagiga, lõunas Jordaaniaga ja edelas Iisraeliga. Süüria jääb 32° ja 38° N ning 35° ja 43° E vahele.

Süüria nimi on pärit Vana-Kreekast, kus nimetusega Σύριοι tähistati assüürlasi. Uuemate uurimuste järgi viitab Süüria nimi Assüüriale.

Keel

Arabic language (English)  Lingua araba (Italiano)  Arabisch (Nederlands)  Arabe (Français)  Arabische Sprache (Deutsch)  Língua árabe (Português)  Арабский язык (Русский)  Idioma árabe (Español)  Język arabski (Polski)  Arabiska (Svenska)  Limba arabă (Română)  アラビア語 (日本語)  Арабська мова (Українська)  Арабски език (Български)  아랍어 (한국어)  Arabian kieli (Suomi)  Bahasa Arab (Bahasa Indonesia)  Arabų kalba (Lietuvių)  Arabisk (Dansk)  Arabština (Česky)  Arapça (Türkçe)  Арапски језик (Српски / Srpski)  Araabia keel (Eesti)  Arabčina (Slovenčina)  Arab nyelv (Magyar)  Arapski jezik (Hrvatski)  ภาษาอาหรับ (ไทย)  Arabščina (Slovenščina)  Arābu valoda (Latviešu)  Αραβική γλώσσα (Ελληνικά) 
 mapnall@gmail.com