Suðuroy (Suðuroyar sýsla)
Suðuroy Suðuroy (Lõunasaar, taani keeles Suderø) on Fääri saarte lõunapoolseim saar. Selle pindala on 163,7 ruutkilomeetrit. 2017. aastal oli seal 4607 elanikku, kuid 1950. aastatest on rahvaarv järk-järgult vähenenud. 2005. aastal oli rahvaarv 5036. Suðuroy piirkond koosneb sellest saarest ja Lítla Dímunist, mis on asustamata saar Suðuroyst põhja pool.
Need on Suðuroy asulad (loetletud põhjast lõunasse): Sandvik (taasasutatud kui asula 19. sajandi alguses) Hvalba, Froðba, Tvøroyri, Trongisvágur, Øravík, Fámjin, Hov, Porkeri, Vágur, Famara (taasasutatud 2010), Akrar, Lopra ja Sumba.
Üks iidne asulakoht, Víkarbyrgi, hüljati 1990. aastate lõpus. Veel üks asula, Akraberg hüljati musta surma tõttu 1350. aasta paiku; sel ajal seal elanud inimesed tulid Friisimaalt ja legendi kohaselt saavad Hørgi (Sumba) elanikud oma esivanemate jälgi ajada selle asulani, mis asus saare lõunapoolsemas punktis.
Veel kaks asundust loodi 20. sajandi keskel: Botni – Vágurist loodes ja Tjaldavík – Øravíkust kagus asuvas lahes. Mõlemad paigad on jälle hüljatud.
Suðuroy on ka Fääri saarte 18 saare ainus saar, kus on söekaevandused, millest üks on endiselt aktiivne. See asub Hvalbas tunneli lähedal. Muud söekaevanduste olid Rangabotnuris, Trongisváguris ja Fámjinis.
Suðuroy kõrgeim punkt on mägi Gluggarnir (610 meetrit), kuid kuulsaim tipp on kindlasti Sumba külast loodes asuv Beinisvørði mägi. Beinisvørði ja selle maastikku on kiitnud kohalik luuletaja Poul F. Joensen (1898–1970), aga ka teised Fääri saarte luuletajad. Suðuroy on saar, kus on kõige rohkem laidusid ja skääre. Suðuroy ning saare ümber asuvad laiud ja skäärid kokku lugedes, saab arvuks 236.
Need on Suðuroy asulad (loetletud põhjast lõunasse): Sandvik (taasasutatud kui asula 19. sajandi alguses) Hvalba, Froðba, Tvøroyri, Trongisvágur, Øravík, Fámjin, Hov, Porkeri, Vágur, Famara (taasasutatud 2010), Akrar, Lopra ja Sumba.
Üks iidne asulakoht, Víkarbyrgi, hüljati 1990. aastate lõpus. Veel üks asula, Akraberg hüljati musta surma tõttu 1350. aasta paiku; sel ajal seal elanud inimesed tulid Friisimaalt ja legendi kohaselt saavad Hørgi (Sumba) elanikud oma esivanemate jälgi ajada selle asulani, mis asus saare lõunapoolsemas punktis.
Veel kaks asundust loodi 20. sajandi keskel: Botni – Vágurist loodes ja Tjaldavík – Øravíkust kagus asuvas lahes. Mõlemad paigad on jälle hüljatud.
Suðuroy on ka Fääri saarte 18 saare ainus saar, kus on söekaevandused, millest üks on endiselt aktiivne. See asub Hvalbas tunneli lähedal. Muud söekaevanduste olid Rangabotnuris, Trongisváguris ja Fámjinis.
Suðuroy kõrgeim punkt on mägi Gluggarnir (610 meetrit), kuid kuulsaim tipp on kindlasti Sumba külast loodes asuv Beinisvørði mägi. Beinisvørði ja selle maastikku on kiitnud kohalik luuletaja Poul F. Joensen (1898–1970), aga ka teised Fääri saarte luuletajad. Suðuroy on saar, kus on kõige rohkem laidusid ja skääre. Suðuroy ning saare ümber asuvad laiud ja skäärid kokku lugedes, saab arvuks 236.
Kaart - Suðuroy (Suðuroyar sýsla)
Kaart
Maa (piirkond) - Fääri saared
Fääri saarte sümbol on lammas ja seda on kujutatud saarte vapil. Enamik saari on mägised ja järskude kaljurannikutega. Kõrgeim tipp on 882-meetrine Slættaratindur, mis asub Eysturoy saare põhjaosas.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
DKK | Taani kroon (Danish krone) | kr | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
FO | Fääri keel (Faroese language) |
DA | Taani keel (Danish language) |