Kaart - Saipan

Banzai kalju, mida jaapanlased enese tapmiseks kasutasid Saipan on Põhja-Mariaanide saarestiku suurim saar, kus asub ka Põhja-Mariaanide halduskeskus Garapan.

Saipan on 19 km pikk ja 9 km lai. Tema pindala on 115,38 km².

Saare kõige kõrgem punkt on 480 meetri kõrgune Tapochau mägi. Ekslikult räägitakse, et see olevat kustunud vulkaan. Tegelikult on Tapochau lubjakivikõrgendik.

Saipani läänerannikul on liivarannik ja korallriff, mis moodustab suure laguuni. Idarannik on kaljune.

Halduslikult kuulub kogu saar ühte omavalitsusüksusse, mistõttu pole haruldane, et Põhja-Mariaanide halduskeskuseks nimetatakse Saipani. Ametlikult eristatakse saarel 31 küla, millest suurim on Garapan, aga mitteametlikke külasid on veelgi ja neid peetakse külaosadeks.

Põhja-Mariaanid asustati 4 tuhat aastat tagasi. Saare põliselanikud on tšamorrod, kes räägivad tšamorro keelt. Tänapäeval on nad vähemusrahvus.

Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Mariaanidele hispaanlased, kes panid saarestikule nime Maarja järgi ja võtsid nad oma kontrolli alla. 1815. aasta paiku küüditasid nad paljud tšamorrod pisut lõuna poole Guami saarele ja tõid asemele karoliinlasi Satawali saarelt. Selle tulemusena kaotasid tšamorrod suure osa oma maadest ja õigustest. Tänapäeval räägib tšamorro keelt 19% saareelanikest.

Saksamaa Keisririik valitses Saipanit alates 1899 kuni Esimese maailmasõjani, kus ta lüüa sai ja kõik oma asumaad kaotas.

Seejärel võttis saared üle Jaapan, saades 1922 selleks ka Rahvasteliidu mandaadi. Jaapan arendas saarel kalandust ja suhkru tootmist ning 1930. aastatel asutas sinna suure sõjaväeüksuse, kus 1941. aastaks oli 30 tuhat sõjaväelast. Sel aastal elas saarel veel rohkem kui 30 tuhat tsiviilisikut, kellest rõhuv enamus, 25 tuhat, olid jaapanlased, paljud neist Okinawalt.

15. juunil 1944 maabus saare edelarannikul USA sõjavägi ja algas Saipani lahing. Jaapan võttis seda väga tõsiselt, sest Põhja-Mariaanide ja Jaapani vahel polnud enam ühtki saarestikku ja sellepärast pidas Jaapan Põhja-Mariaane kodumaa viimaseks kaitseliiniks. Lahing toimus 71 tuhande USA ja 31 tuhande Jaapani sõjaväelase vahel ning lõppes 9. juulil USA võiduga. Jaapanlastest hukkus 24 tuhat, 5 tuhat tappis enese, kui veendus, et lahing on kaotatud, tuhatkond põgenes ja tuhatkond langes vangi. Hukkus ka 22 tuhat tsiviilisikut, peamiselt enesetapu tõttu. Ameeriklasi hukkus 3½ tuhat ning 10½ tuhat sai haavata.