Pejë (Komuna e Pejës)
Pejë (serbia Пећ, ladina kirjas Peć) on linn Kosovos. Linna serbiakeelne nimi tähendab 'ahi'.
Linna elanike arv oli 2003. aastal 81 800, 1982. aastal 42 100 ja 1991. aastal 68 163.
Pejë on Kosovo kõige läänepoolsema rajooni keskus Rugova kuristiku kohal kõrguvate Neetud mägede (Põhja-Albaania mägede) jalamil Pećka Bistrica jõe, Valge Drini lisajõe jalamil. Kogukonna pindala on üle 602 km². Peć jaguneb 28 territoriaalseks üksuseks. Sinna kuulub 95 küla ja elanike arv on umbes 125 000.
Piirkonnas asuvad vanad albaania kulla 'd (väikesed kindlused), türgi saunad ja õigeusu kiriku Serbia patriarhaat.
Peale väheste vaimulike, kes elavad Peći patriarhaadis, on pärast 1999. aasta konflikti serblased elama jäänud põhiliselt Goraždevaci külla, mis moodustab serbia enklaavi (umbes 1000 elanikku). Ka teisi vähemusi on vähemaks jäänud. Piirkonnas on palju bosnialasi, kes elavad äärelinnas Vitomiricas. Märgatavalt on veel mustlasi, aškaleid ja albaaniaegiptlasi.
Albaanlased moodustavad 90% elanikest. Albaanlased on valdavalt moslemid, kuid mõnes maapiirkonnas (Barani org, GlaviĀica/Gllaviqicë) on ka suur katoliiklaste kogukond.
ÜRO ajutise haldusmissiooni halduskeskusena on ta Dukagjini/Metohija rajooni keskus. See hõlmab Peći/Pejë, Gjakovica/Gjakovë, Dečani/Deçan'i, Klina/Klinë ja Istoki/Istog'i kogukonna.
Linnas on ehitusmaterjalide tööstus, keemiatööstus, nahatööstus, puidutööstus ja toiduainetetööstus ning käsitöö. Valmistatakse diivaneid.
Pejë linna on Peći nime all esimest korda mainitud 1202.
Keskajal asus seal peapiiskopkonna ja Serbia patriarhaadi keskus ning linn oli Serbia riigi keskus. Stefan Dušan tegi 1346 Peći Serbia õigeusu patriarhide residentsiks. Türgi võimu ajal paigutati sinna taastatud Peći patriarhaadi keskus. Õigeusu patriarhid resideerisid seal 1766. aastani.
Linna elanike arv oli 2003. aastal 81 800, 1982. aastal 42 100 ja 1991. aastal 68 163.
Pejë on Kosovo kõige läänepoolsema rajooni keskus Rugova kuristiku kohal kõrguvate Neetud mägede (Põhja-Albaania mägede) jalamil Pećka Bistrica jõe, Valge Drini lisajõe jalamil. Kogukonna pindala on üle 602 km². Peć jaguneb 28 territoriaalseks üksuseks. Sinna kuulub 95 küla ja elanike arv on umbes 125 000.
Piirkonnas asuvad vanad albaania kulla 'd (väikesed kindlused), türgi saunad ja õigeusu kiriku Serbia patriarhaat.
Peale väheste vaimulike, kes elavad Peći patriarhaadis, on pärast 1999. aasta konflikti serblased elama jäänud põhiliselt Goraždevaci külla, mis moodustab serbia enklaavi (umbes 1000 elanikku). Ka teisi vähemusi on vähemaks jäänud. Piirkonnas on palju bosnialasi, kes elavad äärelinnas Vitomiricas. Märgatavalt on veel mustlasi, aškaleid ja albaaniaegiptlasi.
Albaanlased moodustavad 90% elanikest. Albaanlased on valdavalt moslemid, kuid mõnes maapiirkonnas (Barani org, GlaviĀica/Gllaviqicë) on ka suur katoliiklaste kogukond.
ÜRO ajutise haldusmissiooni halduskeskusena on ta Dukagjini/Metohija rajooni keskus. See hõlmab Peći/Pejë, Gjakovica/Gjakovë, Dečani/Deçan'i, Klina/Klinë ja Istoki/Istog'i kogukonna.
Linnas on ehitusmaterjalide tööstus, keemiatööstus, nahatööstus, puidutööstus ja toiduainetetööstus ning käsitöö. Valmistatakse diivaneid.
Pejë linna on Peći nime all esimest korda mainitud 1202.
Keskajal asus seal peapiiskopkonna ja Serbia patriarhaadi keskus ning linn oli Serbia riigi keskus. Stefan Dušan tegi 1346 Peći Serbia õigeusu patriarhide residentsiks. Türgi võimu ajal paigutati sinna taastatud Peći patriarhaadi keskus. Õigeusu patriarhid resideerisid seal 1766. aastani.
Kaart - Pejë (Komuna e Pejës)
Kaart
Maa (piirkond) - Kosovo
Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab seda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks (serbia Аутономна Покрајина Косово и Метохија / Autonomna Pokrajina Kosovo i Metohija; albaania Qarku Autonom i Kosovës dhe Metohisë). Kosovo iseseisvust on tunnustanud 97 ÜRO liikmesriiki 193st, sealhulgas koos Eestiga 22 Euroopa Liidu liikmesriiki 27st.
Valuuta / Keel
ISO | Keel |
---|---|
SQ | Albaania keel (Albanian language) |
SR | Serbia keel (Serbian language) |