Kaart - Liverpool

Liverpool on linn ja linnkrahvkonna linnaosa Suurbritannias Loode-Inglismaal Merseyside'is. 498 042 elanikuga oli see 2019. aastal rahvaarvult kümnes Inglise ringkond. Liverpooli suurlinnapiirkond 2,24 miljoni elanikuga on rahvaarvult Suurbritannias viiendal kohal.

Liverpool asub Mersey jõe suudme idakaldal ja ajalooliselt asus West Derby sadakonnas ja Lancashire'i krahvkonnas. Linn sai aleviõigused 1207. aastal, linnaõigused 1880. aastal, ja Lancashire'ist iseseisvaks krahvkond-linnaks 1889. aastal. Linna staatust suursadamana kiirendas tööstusrevolutsioon. Üldkaupade, söe ja puuvillaga kauplemise kõrval toimus linnas ka orjakaubandus. 19. sajandil lahkusid Liverpooli kaudu paljud Inglise ja Iiri emigrandid Põhja-Ameerikasse. Linn oli kodusadamaks ka Cunard Line'i ja White Star Line'i laevadele ning linna olid registreeritud laevad nagu RMS Titanic, RMS Lusitania, RMS Queen Mary ja RMS Olympic.

2019. aastal oli Liverpool turismi sihtkohana külastatavuselt Suurbritannia viies linn. Linn on kuulus oma kultuuri, arhitektuuri ja infrastruktuuri poolest. Eriti seostatakse linna kunstiga, kitsamalt muusikaga; The Beatles, keda loetakse ajaloo kuulsaimaks ja mõjukaimaks bändiks, on pärit sellest linnast. Ka pärast biitleid on esile tõusnud mitmeid sellest linnast pärit tuntud muusikuid, kes on kokku tootnud 56 esikohasinglit, mida on rohkem kui ühelgi teisel linnal maailmas. Linnast on pärit ka paljud tuntud näitlejad, kunstnikud, sportlased, ajakirjanikud, kirjanikud ja luuletajad. Suurbritannias on rohkem kunstigaleriisid, muuseume ning kaitsealuseid hooneid ja parke vaid pealinnas Londonis. Mereäärne sadama- ja kaubanduspiirkond on loetletud UNESCO maailmapärandina. Spordis on linn tuntud kahe Inglise Premier League'i klubi poolest, Liverpool FC ja Everton FC, kellevahelised mängud on tuntud Merseyside'i derbina. Kuulus iga-aastane Grand Nationali võiduajamine leiab aset Aintree hipodroomil.

Mitmed Liverpooli kesklinnapiirkonnad on UNESCO maailmapärandi nimistus, linna paljud pargid on Inglismaa muinsuskaitse poolt nimetatud "tähtsaimaks kogu riigis". Liverpooli tähtsus sadamalinnana tõi kaasa immigratsiooni paljudest eri piirkondadest, peamiselt Iirimaalt, Norrast ja Walesist. Liverpooli mustanahaliste kogukond on vanim Suurbritannias ja hiinlaste kogukond vanim kogu Euroopas. Kohalike nii-öelda ametlik nimetus on "liverpudlians", ent levinum on nimetus "scousers", mis pärineb madruste poolt linnas populaarseks tehtud hautisest lapskaus. Ka kohalik dialekt on Scouse-nimeline. Linn tähistas 2007. aastal oma 800. aastapäeva ja 2008. aastal oli koos Stavangeriga Euroopa kultuuripealinn. Viimane tõi linnale suuri toetusi Euroopa Liidult, mida kasutati linna räämas piirkondade taastamiseks.

Nimi pärineb vanaingliskeelsest sõnast lifer ('paks' või 'mudane' vesi) ja pōl ('veekogu'). Nime mainiti esimest korda 1190. aastal kujul Liuerpul. Cambridge'i Inglise kohanimede sõnastiku järgi viitas nimi nüüdisajaks täitunud sängile, kuhu voolasid kaks oja. 1418. aastal esinev kuju Leyrpole võib samuti viidata Liverpoolile. Välja on pakutud ka päritolu "elverpool", mis oleks viide Mersey jõe suurele angerjapopulatsioonile (inglise keeles on angerjas eel). Omadussõna Liverpudlian on esmamainitud 1833. aastal.

Väidetud on ka kõmrikeelset päritolu, ent need väited on suuremas osas tõendamata või tõendamatud. Liverpooli kõmrikeelne nimi on Lerpwl, mis pärineb vanemast ingliskeelsest kujust Leerpool. Viimane omakorda pärineb nimekujust "Leverpool", kus täishäälikute vaheline [v] on häälduses ära kaotatud.