Kreuzberg
Kreuzberg on Berliini linnaosa, mis koos Friedrichshainiga moodustab Friedrichshain-Kreuzbergi linnarajooni.
Kreuzbergi, mida kõnekeeles tuntakse ka nime X-Berg all, jaotatakse sageli vanade Lääne-Berliini sihtnumbrite alusel kaheks selgelt eristuvaks piirkonnaks: SO 36, kus elab palju immigrante, ja SW 61. Kui veel 1970. aastate lõpus oli Kreuzberg üks endise Lääne-Berliini vaesemaid kvartaleid, siis praeguseks on saanud sellest linna südames asuv kultuurikeskus.
Kreuzbergi elanikkonnast olulise osa moodustavad esimese ja teise põlvkonna sisserändajad, neist suurem osa türgi päritolu. 2006. aasta seisuga ei omanud ligi kolmandik Kreuzbergi elanikest Saksa kodakondsust. Kuigi ühest küljest suurendab rikkalik kultuurikeskkond linnaosa atraktiivsust, siis teisalt on tegemist piirkonnaga, kus on suur tööpuudus ja üks Berliini madalamaid keskmisi sissetulekuid.
Pikaajaline vastandkultuuri traditsioon on viinud selleni, et võrreldes teiste Berliini piirkondadega on Kreuzbergis erakordselt suur toetus Saksamaa Rohelisele parteile. Sealt piirkonnast parlamenti valitud Hans-Christian Ströbele on roheliste ainus kandidaat, kes on valitud otse Bundestagi.
Schönleinstraße tänav Kreuzbergis Idas piirneb Kreuzberg Spree jõega. Läbi Kreuzbergi suunaga idast läände voolab Landwehrkanal. Linnaosa ilmestab vana U-Bahni liin, millel praegu sõidab U1-metroo, ning Görlitzer Parki ja Viktoriaparki rohealad.
Kreuzberg jaguneb kaheks piirkonnaks:
* Ida-Kreuzberg (saksa keeles Östliches Kreuzberg ehk Berlin SO 36)
* Lääne-Kreuzberg (saksa keeles Westliches Kreuzberg ehk Kreuzberg 61)
Neuköllni, Friedrichshaini, Gesundbrunneni ja Prenzlauer Bergi kõrval on Kreuzberg üks tihedamini asustatud piirkondi Berliinis. Tihe asustus on seletatav piirkonna arhitektuurilise eripäraga – suur osa hoonestusest järgib Gründerzeiti ajastust pärit ehituspõhimõtet, mille kohaselt krundi maksimaalseks kasutamiseks ehitati sellele peamaja, selle tiibhooned ja kuni neli hoovimaja. Veel tänapäevalgi elab seesugustes üürimajades kuni 150 üürnikku.
Kreuzbergi, mida kõnekeeles tuntakse ka nime X-Berg all, jaotatakse sageli vanade Lääne-Berliini sihtnumbrite alusel kaheks selgelt eristuvaks piirkonnaks: SO 36, kus elab palju immigrante, ja SW 61. Kui veel 1970. aastate lõpus oli Kreuzberg üks endise Lääne-Berliini vaesemaid kvartaleid, siis praeguseks on saanud sellest linna südames asuv kultuurikeskus.
Kreuzbergi elanikkonnast olulise osa moodustavad esimese ja teise põlvkonna sisserändajad, neist suurem osa türgi päritolu. 2006. aasta seisuga ei omanud ligi kolmandik Kreuzbergi elanikest Saksa kodakondsust. Kuigi ühest küljest suurendab rikkalik kultuurikeskkond linnaosa atraktiivsust, siis teisalt on tegemist piirkonnaga, kus on suur tööpuudus ja üks Berliini madalamaid keskmisi sissetulekuid.
Pikaajaline vastandkultuuri traditsioon on viinud selleni, et võrreldes teiste Berliini piirkondadega on Kreuzbergis erakordselt suur toetus Saksamaa Rohelisele parteile. Sealt piirkonnast parlamenti valitud Hans-Christian Ströbele on roheliste ainus kandidaat, kes on valitud otse Bundestagi.
Schönleinstraße tänav Kreuzbergis Idas piirneb Kreuzberg Spree jõega. Läbi Kreuzbergi suunaga idast läände voolab Landwehrkanal. Linnaosa ilmestab vana U-Bahni liin, millel praegu sõidab U1-metroo, ning Görlitzer Parki ja Viktoriaparki rohealad.
Kreuzberg jaguneb kaheks piirkonnaks:
* Ida-Kreuzberg (saksa keeles Östliches Kreuzberg ehk Berlin SO 36)
* Lääne-Kreuzberg (saksa keeles Westliches Kreuzberg ehk Kreuzberg 61)
Neuköllni, Friedrichshaini, Gesundbrunneni ja Prenzlauer Bergi kõrval on Kreuzberg üks tihedamini asustatud piirkondi Berliinis. Tihe asustus on seletatav piirkonna arhitektuurilise eripäraga – suur osa hoonestusest järgib Gründerzeiti ajastust pärit ehituspõhimõtet, mille kohaselt krundi maksimaalseks kasutamiseks ehitati sellele peamaja, selle tiibhooned ja kuni neli hoovimaja. Veel tänapäevalgi elab seesugustes üürimajades kuni 150 üürnikku.
Kaart - Kreuzberg
Kaart
Maa (piirkond) - Saksamaa
Saksamaa lipp |
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
DE | Saksa keel (German language) |