Kretinga
Asulat on esmamainitud 1253. aastal, linnaõigused sai 1609. aastal. Poola jagamisel kaotas need, sai uuesti linnaks aastal 1924. Aastal 1838 ehitati uusklassitsistlik Kretinga mõisa peahoone, kus asub praegu kohalik muuseum. 1882. aastal rajati Kretinga ja Plungė linna vahele Leedu esimene telefoniliin. Esimese maailmasõja ajal ehitati just läbi selle linna Lätti raudtee.
Kretinga on Viljandi sõpruslinn.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kretinga elanikest leedulasi 98,31%, venelasi 0,84% ja ukrainlasi 0,13%.
Vaatamisväärsusteks on Kretinga katoliku kirik aastast 1617, Kretinga mõisakompleks, kloostrikompleks aastast 1610, endine kloostri vesiveski aastast 1822, luteri kirik aastast 1897, uuel kalmistul asuv uusogooti stiilis kabel aastast 1892 ja õigeusu kabel aastast 1905.
Sandra Linkevičienė
* Berek Joselewicz – Rzeczpospolita ja Prantsuse väejuht
* Aleksandras Kuršaitis – Väike-Leedu kultuuritegelane
* Virginijus Česnulevičius – Leedu poliitik ja sõjaväelane
* Gintaras Krapikas – Leedu korvpallur
Kaart - Kretinga
Kaart
Maa (piirkond) - Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919)
Leedu lipp |
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (leedu keeles Lietuvos Tarybų Socialistinė Respublika, vene keeles Литовская Советская Социалистическая Республика) oli sõdadevahelisel perioodil lühikest aega eksisteerinud Nõukogude Venemaa nukuriik. Selle kuulutas 16. detsembril 1918 välja Vincas Mickevičius-Kapsukase ajutine revolutsiooniline valitsus. Esimene Leedu NSV kadus 27. veebruaril 1919, kui see liideti Valgevene Nõukogude Sotsialistiku Vabariigiga ning moodustati Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
LT | Leedu keel (Lithuanian language) |
PL | Poola keel (Polish language) |
RU | Vene keel (Russian language) |