Kohtla-Nõmme (Kohtla-Nõmme vald)
Kohtla-Nõmme on alev Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Kohtla-Nõmme naaberomavalitsused olid Kohtla ja Lüganuse vald ning Kohtla-Järve linn. Kohtla-Nõmme on maakonnakeskusest Jõhvist 18 kilomeetri kaugusel, Kohtla-Järve linna keskusest 10 kilomeetri kaugusel.
1931. aastal rajas Suurbritannia firma New Consolidated Gold fields Ltd. Kohtla raudteejaama juures Eesti põlevkivitööstuse Kohtla õlivabrik. Aastatel 1937–2001 tegutses Kohtla-Nõmmel Kohtla kaevandus. Nüüd tegutseb samal territooriumil Kohtla kaevanduspark-muuseum, mis on piirkonnas oluline vaatamisväärsus.
Kohtla-Nõmmel asub Kohtla-Nõmme Kool.
1931. aastal rajas Suurbritannia firma New Consolidated Gold Fields Ltd. Kohtla raudteejaama juures Kohtla õlivabriku, mis kasutas toorainena põlevkivi ja et mitte põlevkivi kaugelt transportida, rajati lähedusse 1937. aastal Kohtla kaevandus. 1931. aastal tootis õlivabrik 100-st tonnist põlevkivist 24 tonni toorõli päevas.
1936. aastal valmis Kohtlas riikliku aktsiaseltsi „Esimene Eesti Põlevkivitööstus“ teine suur õlivabrik ja 1938. aasta mais kolmaski õlivabrik.
Nimi Kohtla-Nõmme võeti kohanimena kasutusele alles pärast teist maailmasõda. 1941. aasta 12. augustil põletati Kohtla asundus maani maha. Alles jäi kogu asunduse peale vaid paar elamut, asula ehitati väga ruttu uuesti üles ja ülesehitamisega täiesti uueks muutunud asula sai endale ka uue nime, Kohtla-Nõmme.
1984. aastal alustas tööd Kohtla-Järve uus 247 meetri kõrguse mastiga raadio-televisioonisaatejaam.
Kohtla-Nõmme omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1993.
[[Eesti Kaevandusmuuseum. Vaata lähemalt 360°-panoraampildi vaaturis ]] Kohtla kaevandus suleti 1. aprillil 2001. Seal alustas tegutsemist Eesti Kaevandusmuuseum.
Kohtla-Nõmme naaberomavalitsused olid Kohtla ja Lüganuse vald ning Kohtla-Järve linn. Kohtla-Nõmme on maakonnakeskusest Jõhvist 18 kilomeetri kaugusel, Kohtla-Järve linna keskusest 10 kilomeetri kaugusel.
1931. aastal rajas Suurbritannia firma New Consolidated Gold fields Ltd. Kohtla raudteejaama juures Eesti põlevkivitööstuse Kohtla õlivabrik. Aastatel 1937–2001 tegutses Kohtla-Nõmmel Kohtla kaevandus. Nüüd tegutseb samal territooriumil Kohtla kaevanduspark-muuseum, mis on piirkonnas oluline vaatamisväärsus.
Kohtla-Nõmmel asub Kohtla-Nõmme Kool.
1931. aastal rajas Suurbritannia firma New Consolidated Gold Fields Ltd. Kohtla raudteejaama juures Kohtla õlivabriku, mis kasutas toorainena põlevkivi ja et mitte põlevkivi kaugelt transportida, rajati lähedusse 1937. aastal Kohtla kaevandus. 1931. aastal tootis õlivabrik 100-st tonnist põlevkivist 24 tonni toorõli päevas.
1936. aastal valmis Kohtlas riikliku aktsiaseltsi „Esimene Eesti Põlevkivitööstus“ teine suur õlivabrik ja 1938. aasta mais kolmaski õlivabrik.
Nimi Kohtla-Nõmme võeti kohanimena kasutusele alles pärast teist maailmasõda. 1941. aasta 12. augustil põletati Kohtla asundus maani maha. Alles jäi kogu asunduse peale vaid paar elamut, asula ehitati väga ruttu uuesti üles ja ülesehitamisega täiesti uueks muutunud asula sai endale ka uue nime, Kohtla-Nõmme.
1984. aastal alustas tööd Kohtla-Järve uus 247 meetri kõrguse mastiga raadio-televisioonisaatejaam.
Kohtla-Nõmme omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1993.
[[Eesti Kaevandusmuuseum. Vaata lähemalt 360°-panoraampildi vaaturis ]] Kohtla kaevandus suleti 1. aprillil 2001. Seal alustas tegutsemist Eesti Kaevandusmuuseum.
Kaart - Kohtla-Nõmme (Kohtla-Nõmme vald)
Kaart
Maa (piirkond) - Eesti
Eesti lipp |
Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit, koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti territoorium Liivimaa osa ja kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani või Poola koosseisu.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
ET | Eesti keel (Estonian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |