Kaart - Kaunas

Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus. Baltikumis on Kaunas suuruselt neljas linn. Asub 48 meetri kõrgusel merepinnast Nerise jõe suubumiskohas Nemunasse. Jõele on Kaunase hüdroelektrijaama tarbeks rajatud tamm, mille taga paikneb Kaunase veehoidla.

Linna kõrgeim koht asub Kaunase kindluse IX fordi aladel ja ulatub 100,1 meetrit üle merepinna, sellal kui linna madalamad osad ulatuvad vaid 30 meetrit üle merepinna. Linna läbib Vilniuse ja Kaliningradi vaheline raudtee, raudtee ühendab linna ka Jonavaga. Kaunas jääb kavandatava Rail Baltica trassile.

2022. aastal on Kaunas koos Esch-sur-Alzette'iga Euroopa kultuuripealinnad.

Pažaislise klooster Kaunase asula tekkis tõenäoliselt X sajandil. Sealset asulat mainiti kirjalikes allikates esimest korda aastal 1030. Aastal 1140 mainis asulat Muḩammad al-Idrīsī, kes kasutas selle kohta nimekujusid Qaynu ja Qanys. Ristisõdijate kroonikatesse ilmus asula Marburgi Wigandi kroonikas aastal 1361, saksa kroonikates kandis Kaunas nimesid Kauen, Cawen, Kauwenpille jt. Millalgi XIV sajandil rajati asulasse ka kivist Kaunase linnus.

Perkūnase maja

XVII sajandi alguseks oli linnas ligi 15 000 elanikku. Sel perioodil rajati linna lähedale ka Pažaislise klooster. Seejärel laastasid linna aga sõjad ja katkuepideemia. Kaunas hakkas taas kasvama alles XVIII sajandil, mil valmis Nemunase ja Dnepri jõgikondasid ühendav Ogiński kanal.

Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli Kaunas Venemaa koosseisus, sellal kui osa tänapäevasest linna territooriumist sai endale Preisimaa kuningriik. Aastal 1812 ületas Napoleoni sõjavägi Kaunase kohal Nemunase ja tungis Venemaale.

Aastal 1842 sai Kaunasest Kovno kubermangu halduskeskus. Aastal 1847 alustati senisest linnast ida poole Naujamiestise linnaosa rajamist. Aastail 1861–1862 valmis Peterburi-Varssavi raudtee ja sellele rajati Vilniusest Königsbergi viiv haru, mis läbis ka Kaunast. Linna vaimueelu arengule oli äärmiselt oluline aasta 1864, mil Varniaist toodi üle seal asunud Žemaitija piiskopkonna keskus ja vaimulik seminar.

Aastal 1898 rajati linna elektrijaam. Aastal 1889 liideti Kaunasega Žaliakalnis. Aastal 1882 hakati rajama Kaunase kindlust, mis valmis aastaks 1914.

Kaunas oli aastatel 1919–1939 Leedu ajutine pealinn (leedu laikinoji sostinė), kuna Leedu Vabariigil puudus kontroll konstitutsioonijärgse Leedu pealinna Vilniuse üle. Tol perioodil liideti linnaga ka mitmed seda ümbritsenud alevid ja eeslinnad. Aastal 1926 sai linnast Kaunase peapiiskopkonna keskus.