Kaiu vald
Vald asus Tallinnast umbes 60 km ja Raplast 25 km kaugusel.
Vallas olid Kaiu Põhikool, Kuimetsa Algkool, Kaiu Lasteaed, Kaiu hooldekodu, Kaiu Muusikakool, Kaiu Raamatukogu, Kuimetsa Raamatukogu, Vahastu Raamatukogu, Kaiu rahvamaja, Kaiu noortetuba, Kuimetsa rahvamaja, Vahastu rahvamaja.
Kaiu vallavanem oli Erika Reinumägi.
Kaiu valla nimetus oli algusest peale seotud Kasvandu ja Kuimetsa valla nimetustega. Nimed Kaiu, Kasvandu ja Kuimetsa esinevad juba "Taani hindamisraamatus" (Kaiv, Kasawandi, Quiuames). 1286. aastast kuulusid need Tallinna Püha Miikaeli naistsistertslaste kloostrile. 1345. aastal rajati Kuimetsa kloostrimõis. 1560. aastal põletati Kuimetsa kloostrimõis Liivimaa sõja käigus maha. Uuemal ajal sai mõis tuntuks Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ja selle järgi 1969. aastal valminud mängufilmi "Viimne reliikvia" kaudu.
Kloostrile kuulunud Kay küla anti 1563. aastal Harju-Viru vasalkonna haldusse. 1651–1663 küla mõisastati Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi lauamõisaks. 1816. aasta talurahvaseadusega asutati piirkonnas mõisavallad. 1939. aastal liideti Kaiu vald Kuimetsaga.
1945. aastal moodustati vallas külanõukogud, 1950 vald likvideeriti. 1954. aastal ühendati Kaiu külanõukoguga Kuimetsa ja Vahastu. Kasvandu küla kaguossa tekkis külanõukogu ja kolhoosi keskusena Kaiu alevik. 1972. aastal liideti Kaiu Juuru külanõukoguga. 1993. aasta juulis eraldati Kaiu vald Juuru vallast.
26. veebruaril 1996 kinnitati Kaiu valla vapp: rohelisel kilbil kaks hõbedast okaspuuoksa ja hõbedane ärastala, millel on kolme punase jõhvikaga laineväät.
Vapipildiga, kuid jõhvikateta ristkülikukujuline lipp kinnitati vapiga samal päeval.
Stiliseeritud okaspuuoksad sümboliseerivad valla metsarikkust, ärastala viitab valda läbivatele teedele. Jõhvikad tähistavad Loosalu, Viirika ja Aela jõhvikasoid.
Kaart - Kaiu vald
Kaart
Maa (piirkond) - Eesti
Eesti lipp |
Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit, koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti territoorium Liivimaa osa ja kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani või Poola koosseisu.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
ET | Eesti keel (Estonian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |