Jõgeva maakond (Jõgevamaa)
Reljeefilt on Jõgevamaale iseloomulikud piklikud künkad (voored) ja orud, mille kujundasid jääaegsed liustikud. Seetõttu on maakonnas vaheldusrikas loodus, kus metsad ja rabad vahelduvad väiksemate järvedega. Omaette piirkonna moodustab Peipsi rand. Jõgeva maakonna loodusobjektidega on seotud mitmed Kalevipoja legendid.
Jõgevamaal on kolm linna (Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa), 12 alevikku ja 225 küla. Halduslikult jaguneb maakond kolmeks vallaks. Praegune maakond loodi 1. jaanuaril 1990.
Majanduses domineerib põllumajandus, Peipsi rannikul on oluline ka kalapüük.
Kultuuriloos on tähtis Põltsamaa kui Eesti ajakirjanduse sünnipaik, kuid Jõgevamaal asub ka Palamuse, Oskar Lutsu teoste sünnikoht. Jõgevalt on pärit luuletaja Betti Alver ja muusik Alo Mattiisen.
Jõgeva maakond asub Ida-Eestis. Jõgevamaa piirneb kirdes Ida-Viru, põhjas Lääne-Viru, loodes Järva, edelas Viljandi ja lõunas Tartu maakonnaga. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi Eesti riigipiir Venemaaga.
Jõgevamaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreformi]] Jõgeva maakonnas on kolm omavalitsusüksust: Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vald.
Kaart - Jõgeva maakond (Jõgevamaa)
Kaart
Maa (piirkond) - Eesti
Eesti lipp |
Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit, koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti territoorium Liivimaa osa ja kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani või Poola koosseisu.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
ET | Eesti keel (Estonian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |